Mis on Samarpani meditatsioon?

Samarpani meditatsioon, mis tähendab hindi keeles sõna otseses mõttes “alistumist”, on iidse joogalise meditatsiooni moodne pööre, mille on loonud Indias guru Shivkrupan ja Swami. See hõlmab istuvat meditatsiooni, mille fookuses on loobumine erinevatest ego välistest mõjudest, et eelistada sissepoole suunatud universaalse elujõu otsinguid. Alustades mantra laulmisest, et avaldada keha seitsmele tšakrale eriline mõju, lõpeb see meditatsiooni vorm iidse teemaga: läbi iga tšakra tõusva “Kundalini mao” vaikse visualiseerimisega.

Seitsme tšakra mõistmine on hädavajalik paljude budistliku ja hinduistliku meditatsiooni vormide, sealhulgas samarpani meetodi praktiseerimiseks. Tšakrad esindavad erinevaid püha energia kanaleid, mis väidetavalt kehas eksisteerivad. Alustades alustšakrast või juurtšakrast, Muladharast, kus sabaluu on vastu maad, tõuseb sammas üles, et hõlmata mitut keha elutähtsat keskust: nimme – Shree või Swadhisthan; mereväe piirkond – Nabhi või Manipura; süda – Hrudai või Anahata; kõri — Vishuddha; otsmikupõhi kulmude vahel – Agya või Ajna; ja pea ülaosa — Sahasrara.

Sarnaselt korvist välja meelitava maduga meelitatakse Kundalini madu alustšakrast igale tšakrale omaste mantratega, mida saab visualiseerida ainulaadsete lootoseõitega, mis muutuvad tšakrate ülespoole tõustes pisut keerukamaks. Samarpani meditatsioonis võrreldakse seda protsessi sellega, kuidas arvutil on paralleelsed protsessorid, et saavutada masina käitamise üldine eesmärk. Inimese puhul töötab tšakrate keskne kanal koos tasakaalustatud meelega, et saavutada vaimne selgus.

Mõned guru Shivkrupani ja Swami samarpani meditatsiooniõpetused on Internetis saadaval. Tõenäoliselt on perspektiivikatel õpilastel kõige parem uurida kavandatud mõju saavutamiseks vajalikku mõtteviisi. Meetod keskendub konkreetselt samarpani eesmärgile vabaneda egost ja kahetsusest. Mantraid lauldes on oluline mitte mõelda igale konkreetsele kehapiirkonnale, isegi kui need on konkreetselt sellele piirkonnale adresseeritud. Pea võra on koht, kus mõte peaks kogu aeg keskenduma.

Samarpani meditatsioon algab vaikselt istumisest, sisemisest mõtlemisest ja välistest mõjutustest kustutamise katsest. Mediteerija peaks mõtlema ühele asjale, näiteks Kundalini maole, mis on keerdunud selgroo juure. Kui meel on rahunenud, peaks ta hakkama laulma iga mantra rida, korrates seda kolm korda iga tšakra piirkonna jaoks. Seejärel peaks inimene liikuma üles järgmisse piirkonda. Alustuseks on näiteks öelda pikk “Oooomm . . .” iga mantrarea alguses, millele järgneb tšakra piirkonna nimi “Muladhara”. Pärast seda kolm korda, iga kord aeglasemalt kordamist, peaks mediteerija liikuma järgmise jumaliku tšakra juurde.