Plokkflööt ehk fipple flööt on puupillide rühma kuuluv pillide perekond. Erinevad plokkflöödid on mitte-reed-puupuhkpillid, mis ei ole tavalised orkestripillid. Siiski leidub neid aeg-ajalt kammermuusikas ja isegi orkestrimuusikas. Neid kasutatakse sageli ka klassiruumi muusikas.
Plokkflöödid on otsast puhutud flöödid. Kui inimesed ütlevad plokkflööti, mõeldakse üldiselt soprani või deskanti, kuid standardsuurusi on seitse: sopran/deskant, üks plokkflööt, mille helikõrgus on kõrgem, ja viis, mille kõrgus on madalam. Kõigi erinevate salvestite helikõrgus on F või C ja need on vahelduvad. Kõik need kõlavad nii nagu kirjutatud või oktaavi võrra kõrgemalt. Siin on seitse tüüpi kõrgeimast madalaimani:
Kõrgeim plokkflööt Sopranino on F-kirjas ja on kirjutatud kõrgklahvile, kuid kõlab oktaavi võrra kõrgemalt kui kirjutatud.
Soprano/Descant, kõrguselt teine plokkflööt ja mida inimesed kõige sagedamini mõtlevad, kui nad viitavad lihtsalt “plokkflöötile”, on C-keeles ja see on kirjutatud kõrgklahvile, kuid kõlab oktaavi võrra kõrgemalt kui kirjutatud.
Järgmine plokkflööt Alto/Treble on F-keeles ja on kirjutatud sopraninoga samas vahemikus, kuid kõlab nii nagu kirjutatud.
Tenor, järgmine plokkflööt, on C-keeles ja kirjutatud samas vahemikus kui sopran/deskant, kuid kõlab nagu kirjutatud.
Bass, järgmine plokkflööt, on F-kirjas ja on kirjutatud bassivõtmele, kuid kõlab oktaavi võrra kõrgemalt.
Järgmine plokkflööt Great Bass on C-keeles ja on kirjutatud bassivõtmele, kuid kõlab oktaavi võrra kõrgemalt.
Contra Bass, madalaim plokkflööt, on F-kirjas ja on kirjutatud bassivõtmesse bassmakiga samas vahemikus, kuid kõlab nii, nagu kirjutatud.
Seotud instrumendid hõlmavad muid otstega puhutud flööte, nagu indiaanlaste flööt, flageoleett ja tinavile või pennivile. Okariin on samuti seotud; nagu ka põikflöödid, sealhulgas kontsertflööt ja fife – mille esmane kasutusviis on kombinatsioonis trummidega marsi- või sõjaväeorkestris; ja mitmesugused pannflöödid, mis on tavaliselt valmistatud mitmest torust, mida kasutatakse kõrguse muutmiseks, mitte aukude või klahvide abil.
Soprani/deskanti plokkflöötil on kolm osa: pea liigend, mis hoiab noka või huulikut, kereliiges ehk keskmine osa, mis on suurim tükk, ja jalaliiges, mis on plokkflöödi ots. Bassisalvestitel võib olla neli tükki ja bokaal, õhuke metalltoru, mille kaudu mängija puhub, või otsese puhumise huuliku kate. Sopraninosid saab valmistada kahes tükis.
Kuulsad plokkflöödipartiid sisalduvad Johan Sebastian Bachi loomingus, näiteks Brandenburgi kontsertides. Need esinevad ka Georg Händeli, Henry Purcelli, Georg Telemanni ja Antonio Vivaldi teostes. Viimasel ajal on plokkflööt leitud Ralph Vaughan-Williamsi, Benjamin Britteni, Leonard Bennsteini ja Stephen Sondheimi loomingust.