Sajajalgsed, mida sageli nimetatakse tuhandejalgseteks, on pikad putukad, mis on sageli pruunikad või pruunikad. Mõnes kohas leidub neid isegi punase varjundiga. Neid kutsutakse tuhandejalgseteks, kuna neil on justkui tuhat väikest jalga, millega nad jooksevad väga kiiresti üle põranda või seina. Hinnanguliselt on sajajalgseid umbes 8000 liiki ja nad elavad kogu maailmas. Nad on lülijalgsed.
Nagu kõigil lülijalgsetel, on ka neil luustikud, mis asuvad nende keha välisküljel, ja segmenteeritud, liigendatud jalad. Ehkki neil võib tunduda, et neil on tuhat jalga, on neil tegelikult vaid üks paar jalgu kehaosas, nii et sajajalgsetel on tavaliselt 30–70 jalga.
Kui enamikul lülijalgsetel on tugevad kestad, mis kaitsevad neid dehüdratsiooni eest, siis sajajalgsetel see puudub. Sel põhjusel eelistavad nad jahti pidada öösel, kui on jahedam, kuid niiskem. Õues elades eelistavad nad oma päevad veeta kivide või mahalangenud puidu ja lehtede all peitudes. Mõnikord, kui on väga palav, urguvad sajajalgsed maasse ja lebavad, kuni vihmasadu julgustab neid uuesti jahti pidama.
Sajajalgsed pole tegelikult putukad. Neil on liiga palju jalgu, et neid tõelisteks putukateks pidada, kuna sellesse kategooriasse kuuluvatel putukatel on kuus jalga või vähem. Samuti on putukatel tavaliselt kehad, mis on jagatud kolmeks segmendiks. Sajajalgsel on seevastu väga väike pea ja mitu segmenti. Igal erineval segmendil on oma jalgade paar, nii et 15 segmendiga sajajalgsel oleks 30 jalga.
Sajajalgsed on lihasööjad olendid. Kuigi neid kirjeldatakse sageli kodukahjuritena, aitavad nad tegelikult kodu putukatest vabastada. Inimesed kardavad neid sageli üsnagi, kuigi teevad neile harva kahju. Tavaliselt väldivad need putukad inimeste hammustamiseks piisavalt lähedale jõudmist. Siiski on neil võimalik anda hammustus, mis toob kaasa valuliku nõelamise.
Sajajalgsetel on väga halb nägemine, kuid nad on osavad jahimehed. Nad kasutavad oma väga arenenud haistmis- ja puudutusmeelt, et joosta oma saagi poole ja haarata sellest kinni mürki väljastavate näpitsatega. Tavaliselt tapavad ja tarbivad nad selliseid asju nagu ämblikud, prussakad, ööliblikad ja tavalised toakärbsed.
Elamutes leiduvad sajajalgsed on tavaliselt väga väikesed, sageli 1–2 tolli (2.54–5.08 sentimeetrit) pikad. Kuid mõned liigid võivad kasvada üsna suureks. Tegelikult võib Põhja-Ameerikas elav hiiglaslik kõrbes sajajalgne kasvada lausa 9 tolli (22.86 sentimeetrit) pikkuseks. Ta röövib väikseid sisalikke, närilisi ja kärnkonnasid, jättes putukatoidud oma väiksematele sugulastele. Maailma suurimat sajajalgset tuntakse Amazonase hiiglasliku sajajalgse nime all ja see ulatub enam kui 12 tolli pikkuseks ning toitub muu hulgas nahkhiirtest, närilistest ja ämblikest.