Saatja ID on Microsofti teadlaste poolt välja töötatud meetod e-kirjade saatja kontrollimiseks. See on üks paljudest taktikatest, mille on välja töötanud erinevad töörühmad selliste probleemide lahendamiseks nagu rämpspost, andmepüük ja meilisüsteemide eetiliselt kahtlane kasutamine. Raamistik sarnaneb saatjapoliitika raamistikuga (SPF), kuigi see töötab veidi erinevalt, keskendudes meili erinevatele aspektidele, et kontrollida saatja identiteeti.
Kui saatja ID all saabub kellegi jaoks serverisse e-kiri, otsib server päistest lähteteavet ja kontrollib seejärel domeeninimeserveriga (DNS), et näha, kas saatja märgitud identifikaator vastab serveri andmetele. Kui e-kiri, mis väidetavalt pärineb saidilt exampleemailservice.com, suunatakse teise serverisse, teab saatja ID-süsteem, et e-kiri üritab adressaati petta, pettes inimest arvama, et see pärineb ühest kohast, kuigi tegelikult teisest.
Süsteem märgistab e-kirjad, mille päritolu ei vasta nende päises esitatud väidetele. Neid saab kustutada, saatjale tagasi saata, rämpspostilõksu saata või karantiini panna. Saatja ID süsteemi saab seadistada kasutajate vajadustele kõige paremini sobival viisil. Mõned kasutajad tahavad teada, mis tüüpi meilid on märgistatud, samas kui teised võivad soovida, et inimesed, kes üritavad neid petta, teaksid, et meilid ei jõua kohale.
Saatja ID puuduseks on see, et kui kirjed on aegunud või vigased, nagu võib juhtuda, võib e-kiri jääda süsteemi lõksu, kui see on tegelikult seaduslik. Teabemuudatuste levimiseks DNS-süsteemis võib kuluda kuni 48 tundi. Keegi võib näiteks teisaldada domeeni uude hosti ja seejärel saata sõbrale meili. Saatja ID autentimine püüab meili kinni, kuna see ei vastaks süsteemi leitud olemasolevale kirjele, kuigi see on ehtne.
Nagu ka teistel e-posti ja arvuti turvalisuse suurendamiseks mõeldud meetmetel, on ka saatja ID-l tugevad ja nõrgad küljed. Inimesed, kes on huvitatud võltsimise, rämpsposti ja sarnaste tegevuste hõlbustamisest e-postiga, võivad töötada välja lahenduste ja ärakasutamisvõimaluste väljatöötamisega, et kasutada ära sellistes turberaamistikes leiduvaid auke. Sel põhjusel soovitavad turvaeksperdid luua turvakihid. Kui näiteks pahatahtlik meil lipsab läbi saatja ID, võib viirusetõrjeprogramm selle kinni püüda ja karantiini saata, enne kui keegi selle avab ja süsteemi nakatab.