Sääreluu tagumine veen on jala suur veresoon. Sääre tagumise osa kahest peamisest veenist, sääreluu tagumine veen, kulgeb vasika mediaalsest küljest või suure varbaga samal küljel. See transpordib hapnikuvaba verd talla veenidest popliteaalveeni, põlve tagaosas asuvasse suurde veeni. Tagumise sääreluu veeni kõrval on tagumine sääreluu arter, mis transpordib hapnikuga rikastatud verd vastupidises suunas.
Inimese vereringesüsteemi suletud ahelas kannavad arterid kopsudes hapnikuga varustatud verd südamest eemale ja levitavad seda kogu keha kudedes. Veenid on veresooned, mis tagastavad vere südamesse, kui see on hapnikku tühjenenud, mida kuded vajavad ellujäämiseks. Need kaks anumat kulgevad tavaliselt kõrvuti, millest üks toob verd näiteks kätesse ja paarissoon suunab verd kätest südamesse.
Sääreluu tagumine veen koos peroneaalveeniga, mis asub jala külgmise külje lähedal, tagastab verd jalast ja sääre tagumisest osast. Sääre tagumine osa, mida nimetatakse ka vasikaks, hõlmab lihaseid, kõõluseid, sidemeid ja rasva, mis paiknevad jala tagaosas põlve ja pahkluu vahel. Väiksemad veenid toovad nendest kudedest verd ja ladestavad selle peroneaalsetesse ja tagumisse sääreluu veeni nagu suuremat jõge toidavad lisajõed.
Jalatalla ehk tallapinna veenid toidavad ka tagumist sääreluu veeni, mis pärineb pahkluu mediaalse malleooli tagant. Mediaalne malleolus on sääreluu eend, mis moodustab pahkluu siseküljele suure muhke. Kanna all olevad veenid koonduvad pahkluu tagaosa lähedal asuva malleoluse taha, moodustades tagumise sääreluu, mida hoiab paigal mitmete hüppeliigese kõõluste ja närvide kõrval lai horisontaalne side, mida nimetatakse painutaja võrkkestaks.
Sääreluu tagumine veen laseb pahkluu tagant üles sääreluu, kusjuures vastav arter kulgeb otse paralleelselt, kuni see läheneb põlve tagumisele küljele. Siin koondub see ülemise sääre keskosas asuva peroneaalveeniga, moodustades popliteaalveeni. Väga suur veresoon, popliteaalveen, viib vere sääre veresoontest üles reie tagaküljele tagasi südamesse.