Turvakaar on seade, mis on ette nähtud sõidukis reisijate kaitsmiseks ümbermineku korral. Turvavarras on kinnitatud sõiduki raami külge ja painutatud mitmete rõngastena, mis sobivad sõiduki sõitjateruumi sisse. Ümbermineku korral nihutab turvakaar sõiduki raskust ja jaotab selle šassiile. See hoiab ära sõiduki katuse kokkuvarisemise. Tõstuki puhul paigaldatakse turvavarras tavaliselt veoki voodisse ja poltidega või keevitatud voodi all oleva raami külge.
Paljudel avalikel tänavatel sõidetavatel või autonäitustel osalevatel sõidukitel kasutatakse show-baari. See on mittetöötav turvavarraste süsteem, millele on paigaldatud tuled või mis loovad ohutuse illusiooni. Seda tüüpi riba paigaldamine on palju odavam. Showbaaril puudub struktuurne väärtus ja see ei kaitse sõidukit ega selle kaassõitjaid õnnetuse korral.
Kõige levinum rullvarraste valmistamisel kasutatav materjal tõmmatakse üle tornitoru. See toru on ühes tükis pehme terastoru ja on väga tugev. Enamiku võidusõidurakenduste puhul on turvakaar valmistatud kroom-moollyterasest, mis on palju kergem kui torutoru terasest üle tõmmatud, ja on ka palju tugevam – see suurendab kaitsetaset.
Pehmest terastorust turvavarda valmistamisel kasutatakse metallist inertgaasi keevitajat. Seda tuntakse üldiselt kui traadikeevitajat. Seda tüüpi keevitaja annab väga tugeva keevisõmbluse, mis on ka väga puhas. Metallist inertgaasi keevitaja ei tekita räbu, mis tuleb valmis keevisõmblusest vasardada. Kroomitud terasel tuleb keevitada volfram-inertgaasi keevitusseadmega. See keevitaja on võimeline tootma palju rohkem soojust ja on ka paremini juhitav, tekitades tugevama keevisõmbluse.
Võidusõidurakendustes peavad turvavarrased olema sertifitseeritud selle võidusõidu tüübi karistava asutuse poolt, milles sõiduk võistleb. Draivispordi puhul peab turvaraud vastama konkreetsetele kiiruse nõuetele, millega sõiduk on võimeline töötama. Maastikuautode puhul peavad turvavarrased vastama väga rangetele juhi ja kaasjuhi kaitse standarditele. Turvavardad peavad ka väga kindlates kohtades šassiiga kokku puutuma, et tagada sõiduki konstruktsiooni terviklikkus.