Pöörlevad lihased on rühm lihaseid, mis asuvad sügaval selgroos. Need lihased on nelinurkse kujuga ja asuvad selgroo mõlemal küljel. See lihasrühm aitab võimaldada õiget kehahoiakut ja aitab kaasa keha võimele alateadlikult mõista teatud kehapiirkondade asendit.
Pöörlevate lihaste kohal asuvad õhukesed lihased, mida tuntakse multifidus-lihastena. Need lihased kaitsevad lülisamba liigeseid degeneratsiooni eest ja tagavad selgroolülidele stabiilsuse, aidates neil tõhusamalt toimida. Asendit mõjutavad ka multifidus-lihased, kuna need aitavad hoida keha püstises asendis.
Pöörlevad lihased algavad selgroolüli osast, mida nimetatakse põikprotsessiks. See struktuur on põhimõtteliselt luu eend, mis ulatub selgroolülide külgedelt. Ristprotsess on selgroo lihaste ja sidemete ühenduspunkt. Põikprotsessist ulatuvad pöörlevad lihased ülespoole ülaltoodud selgroolülideni.
Seljaajunärv, eriti seljaharu, vastutab pöörlevate lihaste närvivarustuse eest. See närv kannab nii sensoorseid kui ka motoorseid signaale keha seljaaju piirkonna lihastele ja nahale. Pöörlevate lihaste verevarustus pärineb aordi erinevatest harudest, mis on suurim inimkehas leiduv arteritest.
Kuigi pöörlevad lihased on olulised selgroo lihased, leidub neid ainult lülisamba rindkere piirkonnas. See on lülisamba osa, mis asub keha keskel ehk rindkere piirkonnas, vahetult emakakaela piirkonna all. See on selgroo piirkond, mis võimaldab ribide ja ümbritsevate struktuuride liikumist. Lülisamba pöörlemist võimaldavad ka pöörlevad lihased.
Kõik lihased, mis asuvad keha selgroo piirkonnas, on altid vigastustele. Kui pöörlevad lihased saavad kahjustatud, võib võime tõhusalt liikuda. Ravi oleneb nii vigastuse tüübist kui ka ulatusest. Ravimid ja füsioteraapia on tavalised ravimeetodid, kusjuures äärmuslike vigastuste või lihaste või ümbritsevate kudede või struktuuride kahjustuste korral on võimalik operatsioon. Nagu kõigi teiste seljavigastuste puhul, tuleb kahjustuse kahtluse korral kiiresti arstiabi otsida, et tagada õige diagnoos ja ravi.