Rorschachi test on psühholoogiline uuring, mille käigus uuritaval palutakse vaadata kümnest tindilaikist koosnevat seeriat ja seejärel arutleda piltide üle, mida ta tajub. Algselt 1921. aastal Hermann Rorschachi poolt välja töötatud test hõlmab tänapäeval hindamismeetodeid, mis olid esialgse versiooni täiustused. Rorschachi testi kasutatakse isiksuseomaduste, mõttemustrite ja emotsionaalse funktsiooni hindamiseks ning võimaliku psühhootilise mõtlemise tuvastamiseks.
See test koosneb kümnest standardsest tindilaikust valgel paberil. Viis neist on valmistatud ainult musta tindiga, kaks on mustad ja punased ning kolm on mitmevärvilised. Katsealusele näidatakse iga tindilaiku ja küsitakse, mida ta selles näeb. Seejärel antakse katsealusele iga tindilaik kordamööda uurida ja selgitada, miks ja kuidas pilt näeb välja selline, nagu ta nägi. Hindamismeetodid on rohkem keskendunud sellele selgitusele ja subjekti mõtlemisprotsessidele kui tema kujutise tõlgenduse sisule.
Exeneri hindamissüsteem, Ameerika Ühendriikides levinud meetod, annab uuritava vastustele lisaks muudele aspektidele ka arvulised hinded nende ebamäärasuse või spetsiifilisuse ning toimuva vaimse organiseerituse astme põhjal. Seejärel rakendatakse andmetele matemaatilisi valemeid, et koostada tulemuste kokkuvõte. Rorschachi testi skeptikud usuvad, et selline lähenemine on petlikult objektiivne, samas kui tegelikkuses ei saa testitulemustest kunagi puududa intervjueerija eelarvamused.
Hiljuti on vaidlusi tekkinud Rorschachi testi Internetis ilmuvate piltide üle. Tindilapikaartide komplekti ostmiseks peab isikul olema tõend psühholoogiadoktori kraadi omamisest. Seda seetõttu, et test on tõhus ainult siis, kui pildid on subjekti jaoks täiesti uued. Kuna Rorschachi testi kohta selle arendusest saadik koostatud tööde kogum tegeleb kümne algse pildiga, siis näiteks iga testi jaoks uute piltide loomine ei lahendaks probleemi. Kuigi Rorschachi testpildid on nüüd üldkasutatavad ja seetõttu ei ole nende reprodutseerimine ebaseaduslik, usuvad psühholoogid ja teised, et piltide avalikuks tegemine on ebaeetiline.