Rohevöönd on linna ümbritsev maa-ala, mis on kaitstud arendamise ja ehitamise eest. Rohevööndis asuvat maad võib kasutada mitmel viisil, alustades põlluharimisest kuni linna märgalade rajamiseni. Rohevööndid rajatakse tavaliselt linnaplaani, piirava lepingu või maakasutuse määramise vormis mandaadi alusel ning paljud kogukonnad on seadnud prioriteediks rohealade rajamise, julgustades inimesi mõtlema linnaplaneerimisel looduskeskkonnale.
Rohevööndi mõiste on iidne; Piiblis on mainitud primitiivseid versioone ja juba seitsmendal sajandil kehtestasid linnajuhid Lähis-Idas mitmesuguseid rohevöö vorme, näiteks metsaalasid, mida ei saanud raiuda. 20. sajandil hakkasid linnad lisama rohevööndeid oma linnaplaanidesse mitmel erineval viisil, alates konkreetsete rohevööndite volitamisest kuni palumiseni arendajatel lisada oma projektidesse rohevööndid.
Rohevööndil on mitmeid eeliseid. Paljudele kogukondadele meeldib roheliste vööndite loomine nende iseloomu säilitamiseks ja inimestele meeldiva loodusliku ruumi loomiseks, kus nad saaksid lõõgastuda või eemalt nautida. Rohevööndi loomine võib dramaatiliselt muuta linna ilmet ja tunnet, kuna pühendatud avatud ruum võib muuta linna vähem lähedaseks ja lämmatavaks.
Rohevöödel on ka keskkonnakasu. Need võivad aidata reguleerida temperatuuri, hoides ära radikaalseid kõikumisi, samuti säästavad vett, eraldades tormi äravoolu ja hoides ära veekadu aurustumisel. Rohevööndid pakuvad ka loomadele elupaika ja kuna rohevöö on valmistatud suurest maatükist, soodustab ruum rohkem mitmekesisust kui üksikud haljasalad, võimaldades loomadel vabalt liikuda.
Seotud mõiste on roheline tee, maatükk, mis läbib linna, mitte selle ümber. Rohelised teed on sageli varustatud matka- ja rattateedega, muutes need kasulikuks linnaelanikele, samuti pakuvad nad peavarju ja elupaika linnade loomadele. Sarnaselt rohelistele vöönditele saab haljasteid haljastada mitmesuguste kohalike taimedega, muuta märgaladeks või metsastada ning need võivad sisaldada puhkevõimalusi, mis ulatuvad tallist kuni piknikulaudadeni.
Mõned kriitikud arvavad, et rohevööndid võivad hoopis soodustada valglinnastumist, sundides inimesi välja ehitama, selle asemel, et rühmitada ehitust. Lisaks avaldavad rohevööndid ilmselgelt positiivset mõju kinnisvara väärtusele, kuna neil on õnn omada rohevööndi ääres asuvat maad, ja mõned kriitikud on väitnud, et rohevööndid toovad lihtsalt kasu rikastele, kasutades maad ebaefektiivsel viisil. Linna haljasala väärtust ei saa aga alahinnata ning paljud toetajad tunnevad, et rohevööndid on linna jätkusuutliku disaini väga oluline osa vaatamata sellele kriitikale.