Green room on ruum esinemispaigas, mis on ette nähtud esinejatele lõõgastumiseks, kui neid laval ei nõuta. Tavaliselt eraldatakse see lavast ja publikust, et esinejad saaksid vestelda ja muid asju teha, ilma et publik neid kuuleks. See tuba on tavaliselt varustatud diivanite ja toolidega, lugemismaterjalide ning toidu ja jookidega. See on ka populaarne koht, kus pärast etendust lõõgastuda.
Puhkeala
Erinevalt riietusruumist — teisest populaarsest puhkenurgast — ei ole roheline tuba lavale minekuks valmistumiseks ette nähtud ja on kujundatud puhtalt puhkealaks. Samuti ei rajata seda tavaliselt eesmärgiga olla rahulik ja vaikne ruum; see on suhtlusala. Näitlejad, kes vajavad enne lavale minekut vaikust, leiavad tavaliselt mängupaigast teised alad, kus nad saavad keskenduda või mediteerida.
Omadused
Kaasaegne green room sisaldab tavaliselt videomonitore, et näitlejad saaksid oma laval esinemiseks valmis olla. Sageli on seal eraldi sisetelefon, et töötajad saaksid näitlejatega suhelda. Telesaadetes kohtuvad külalised ja saatejuhid sageli enne etendust green roomis, võimaldades neil enne publiku ette astumist üksteisega tuttavaks saada või uuesti tuttavaks saada. Mõnes väiksemas teatris pole ruumipuuduse tõttu rohelisi ruume.
Termini päritolu
Mõiste päritolu on ebaselge. Arvatakse, et esimest korda kasutati “rohelist tuba” lavataguse ooteala kohta 1678. aasta näidendis “Tõeline lesk”. Selle mõiste selgitamiseks on kasutatud arvukalt teooriaid, kuid kaks on tõenäolisemad kui teised. Shakespeare’i ajastul valmistasid mõned näitlejad end ruumis, mis oli täis taimi ja topiaari, sest taimed andsid niiskust, mis arvati olevat häälele kasulik. See seletus tundub vähem tõenäoline, kui arvestada, et kõikides teatrites ei olnud ruumi taimedele.
Selle termini kõige tõenäolisem päritolu on rohelise värvi traditsiooniline seos näitlejatega. Paljud esinejad lavastasid näidendeid õues murul ehk “rohelikul” ja mõned lavad olid kaetud või kaetud rohelise materjaliga. Lavaga näitlejad kandsid rohelist ja lava kutsuti “roheliseks”. Värvi seostatakse näitlejatega ja roheline tuba võib olla näitlejate jaoks privaatne suhtluskoht, nii et selle nimetamine roheliseks ruumiks oleks eristanud seda ruumidest, millel oli mõni muu funktsioon, näiteks riietusruumid, ja rõhutanud, et roheline tuba oli mõeldud ainult näitlejatele.