Arutledes William Shakespeare’i teoste üle, võttis kirjanduskriitik Northrop Frye kasutusele termini “roheline maailm”, et kirjeldada konkreetset keskkonda, mis kordub kogu kirjanduses. Kirjandustraditsioonis peab kangelane läbima mitu sammu, enne kui suudab ületada oma konkreetsed väljakutsed. Tihti kaob tegelane täiesti loomulikku keskkonda, enamasti metsa, et astuda vastu sisemistele takistustele ja saada isiklikku ülevaadet. Rohelise maailma seiklused pakuvad üldiselt maagia, üleloomuliku jõu ja valitseva kaose elemente, kuid need tuleb üle elada, et maailma tasakaal taastada.
Isegi Shakespeare’i ajal jäid tihedad metsad suures osas läbimatuteks ja pimedateks kohtadeks. Raskeid metsi, nagu Euroopa Schwarzwald, peeti suureks hirmu ja võib-olla ka tumeda maagia paikadeks. Sageli asetas Shakespeare ühe neist ümberkujundavatest piirkondadest suure linna servale, võimaldades tema tegelastel kergesti põgeneda jäigast, seadusepõhisest. Linnamaailm lähedal asuvasse loodusmaailma.
Shakespeare’i “Suveöö unenäos” keelatakse neljal noorel tegelasel linnas soovitud abielu sõlmida ja nad põgenevad metsa perede eest peitu. Kuid selle asemel, et pakkuda turvalist varjupaika, on näidendi roheline maailm tohutus kaootilises murrangus. Neli noort armastajat jäävad metsa haldjavalitsejate süžee vahele ega pääse sealt välja enne, kui igaüks armub õigesse inimesesse, mille saavutab haldja võlu. Kui nad on leidnud oma õiged partnerid, saavad nad metsa põgeneda ja veenda oma perekondi nende õiges abielus.
Teises Shakespeare’i komöödias “As You Like It” kasutatakse rohelist maailma taas selleks, et otsustada, kes kellega abielluma peaks. Rosalind ja Celia sisenevad Ardeni metsa, et leida Rosalindi isa, pagendatud hertsog. Metsa sees takerdudes takerduvad neli paari lootusetult armulugudesse ja vaid Rosalindi tasane pea suudab probleemid lahendada. Kui see eesmärk on täidetud, suudab Rosalind ettevõtte metsast välja juhtida ja isegi oma isa õigele kohale viia
Rohelist maailma kujutatakse sageli emaliku paigana, eriti Shakespeare’i loomingus. Naised on sunnitud metsa põgenema pärast seda, kui meeste juhitud linnamaailm ohustab nende elu või elatist. Mitu naist, nende hulgas Rosalind ja Celia, sisenevad metsa meesteks maskeerituna, kuid ei lahku enne, kui jätkavad oma naiserolli. Nii „Suveöö unenäos“ kui ka „As You Like It“ puhul peetakse metsa Linnamaailma polaarseks vastandiks, meessoost asemel naissoost, inimese seaduste asemel loodusseadusi järgivat.
Teadlased viitavad sellele, et metsad on suures osas metafoorilised ja Shakespeare näib olevat oma Rohelise Maailma näidenditesse jätnud vihjeid, mis viitavad sellele, et metsad on midagi enamat kui lihtsalt metsad. Lisaks haldjate ja maagiaga asustamisele ilmuvad välja ka mitmed olendid, kes ei ole Euroopa metsades pärismaised, sealhulgas lõvid ja palmipuud.
Roheline Maailm on vajalik normaalse maailma tasakaalu taastamiseks. Kui linnamaailma kontrollib jäigalt seadus, siis metsamaailma valitseb täielik kaos. Kangelase teekonnal peab linnamaailmas kasvanud inimene astuma metsa, et saada ülevaade iseendast. Shakespeare’i loomingus on vajalikkus veelgi selgem, sest abielu ja elu ei saa oma õigel kursil jätkuda enne, kui linna äärmused on taastanud tasakaalu Rohelise Maailma jõududega.