Keskkonnateadlikud inimesed valivad sageli oma elus keskkonnasõbraliku tee. Seda elustiili tuntakse üldiselt kui rohelist eluviisi või säästvat eluviisi. Roheline eluviis hõlmab endas süsiniku jalajälje vähendamist ehk üldisemalt looduskeskkonnale võimalikult väikese mõju avaldamist.
Roheline eluviis edendab keskkonnasõbralikku elustiili kolmes võtmevaldkonnas: füüsiliste jäätmete vähendamine, energiatarbimise piiramine ja keskkonnasõbralikumate transpordivahendite otsimine. Kuigi kõik kolm valdkonda on rohelise elustiili omaks võtnud inimestele võrdse tähtsusega, ei ole need valdkonnad avalikkuse silmis võrdsel kohal. Näiteks oleks massiline üleminek fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele hirmuäratav ja kulukas ülesanne iga riigi jaoks. See oleks peaaegu kindlasti avalikkuse vastupanu. Väikesed ja teostatavad sammud – näiteks igapäevaelus füüsiliste jäätmete tekitamise vähendamine – on kergemini seeditavad, elujõulisemad ja seega ka massilisemad.
Näiteks kehtestas Iiri valitsus 2002. aasta märtsis kõikidele plastikust poekottidele 15-sendise maksu. Maksu kehtestamisele järgnenud 17 kuu jooksul langes kilekottide kasutamine 95 protsenti, kuna tarbijad läksid üle korduvkasutatavatele poekottidele. Sellest ajast alates on teised riigid nende eeskuju järginud ja 1. jaanuaril 2010 sai Washingtonist esimene linn Ameerika Ühendriikides (USA), mis rakendas sarnast poliitikat.
Mitmed ettevõtted on suutnud ka vähese avaliku pahameelega ellu viia poliitikamuudatusi, mis on suunatud füüsiliste jäätmete vähendamisele. Näiteks 2008. aastal tõi Deer Park turule oma Eco-Shape Bottle’i, mis kasutab väidetavalt 30 protsenti vähem plastikut kui tema konkurentide pudelid. Vahepeal on videomängude tootjad Microsoft ja Nintendo tutvustanud keskkonnasõbralikke mängukarpe. Mõned kriitikud peavad selliseid poliitikamuudatusi veidi enamaks kui turundusvõteteks, kuna on olemas ilmsemad keskkonnasõbralikud võimalused, nagu korduvkasutatavate pudelite täitmine, mitte pudelivee ostmine.
Säästev eluviis on vaid üks osa suuremast keskkonnaliikumisest. Näiteks on roheline elustiil tihedalt seotud Locavore’i elustiiliga. Kohalikud söövad majanduslikel ja keskkonnaalastel põhjustel ainult 100 miili raadiuses kasvatatud toitu. Majandusliku poole pealt toetab kohapeal söömine piirkonna põllumehi. Kohalik söömine sobib rohelise elustiiliga, kuna tooted läbivad sageli sadu või tuhandeid kilomeetreid, enne kui jõuavad supermarketi riiulile. Kohapeal kasvatatud tooted ei nõua suuri kütusekulutusi ja seega on neil väiksem süsiniku jalajälg.