Röga tsütoloogia on kopsude toodetud limas leiduvate rakkude analüüs. Arst võib taotleda seda diagnostilist testi, et välistada võimalikud kopsuhaigused või uurida selliste sümptomite põhjuseid nagu köha ja õhupuudus. Rögaproove saab koguda mitmel viisil ja laboril võib proovi uurimiseks ja üksikasjalike tulemuste esitamiseks kuluda mitu päeva. Ebanormaalsete rakkude tulemused võivad olla positiivsed või negatiivsed või labor võib anda ebaselge tulemuse, mis viitab prooviprobleemidele.
Üks võimalus röga tsütoloogia jaoks materjali kogumiseks on paluda patsiendil köhida. Kui patsient on produktiivselt köhinud ja lima välja toonud, võib ta köhida anumasse ja selle saab laborisse saata. Teine meetod on lasta patsiendil köhimise stimuleerimiseks sisse hingata soolalahust. Lõpuks saab röga koguda bronhoskoopia käigus, kus nende uurimiseks sisestatakse kaamera hingamisteedesse. Kaamera külge kinnitatud tööriistadega saab uurimiseks koguda lima- ja koeproove.
Kui kopsude sees on midagi valesti, võivad need rakke eraldada ja nende rakkude seisund võib anda teavet. Need võivad olla vähkkasvajad või neil võivad olla infektsiooni või põletiku tunnused. Mõned põhjused röga tsütoloogia taotlemiseks hõlmavad vähi, asbestoosi, tuberkuloosi või kopsupõletiku kahtlusi. Negatiivne tulemus ei tähenda tingimata, et patsient on terve; võimalik, et probleem on olemas ja antud rögaproovis ei kogutud ebanormaalseid rakke.
Patsiendi kopsuhaiguse kahtluse hindamisel võib arst kasutada bronhoskoopiat, röntgenikiirgust ja muid meditsiinilise pildistamise meetodeid. Vereanalüüsid võivad kontrollida valgete vereliblede ebanormaalset taset ja muid haigusega seotud ebatavalisi omadusi. Arst võib läbi viia ka patsiendi intervjuu, et kontrollida riskitegureid, nagu kokkupuude toksiinide, nakkusetekitajate ja muude materjalidega, mis teadaolevalt põhjustavad kopsuprobleeme. Röga tsütoloogia on üks võimalus teabe kogumiseks diagnostiliste testide raamatukogust.
Kui röga tsütoloogia analüüs annab positiivseid tulemusi, sõltub järgmine samm sellest, mida labor proovis tuvastab. Kui patsiendil on infektsioon, võib parim valik olla antibiootikumide ja muude ravimitega ravi. Vähirakkude puhul võib lisateabe saamiseks olla vajalik koguda kopsust biopsiaproov. Arst võib võtta ka proovi naaberlümfisõlmedest, et näha, kas vähk levib. Põletiku korral võivad põletikuvastased ravimid probleemi lahendada ja aidata patsiendil normaalselt hingata.