Riskitaju viitab sellele, kuidas inimene tajub konkreetse tegevuse või sündmusega seotud riski. Peaaegu iga tegevusega, alates toidupoest kuni langevarjuhüppeni, on seotud teatud tüüpi risk. Enamik inimesi kaalub võimalikku ohtu ja tegevusest saadavat kasu ning otsustab, kas see läbi teha. Riski tajumine on väga subjektiivne, iga inimene teeb oma otsuse erinevate tegevustega kaasneva võimaliku ohu kohta.
Suured, elumuutvad otsused sõltuvad suuresti riski tajumisest. Näiteks paar, kes otsustab pärast raseduse katkemist proovida teist last saada, kaalub sageli selle lapse kaotuse riski teise raseduse võimaliku kasuga. Kui paar otsustab, et õnneliku lõpu tõenäosus on suurem kui lapse kaotuse oht, võivad nad otsustada, et on ohutu oma plaanidega jätkata.
Inimesed teevad iga päev ka väiksemaid otsuseid riskitaju põhjal. Need väikesed otsused hõlmavad liiklusesse sulandumiseks sobivaima hetke otsustamist või lõunasöögi valimist toitude põhjal, mis pole varem sööjal seedehäireid põhjustanud. Enamik inimesi teeb oma otsuseid ilma pikemalt mõtlemata või lähtub nende otsuste tegemisel rutiinidest, mis on nende jaoks varem hästi toiminud. Näiteks võib lõunasööki valiv sööja saada iga päev sama asja või tema valik on piiratud. Ta juba teab, et ükski neist valikutest ei ole tõenäoliselt temaga nõus, mistõttu peab ta nende ohtu tema seedetraktile väikeseks.
Mõnel juhul võivad elusündmused inimese riskitaju moonutada, pannes ta uskuma, et miski on palju riskantsem, kui statistika seda näitab. Näiteks statistiliselt võttes jõuab enamik lennukeid sihtkohta alla kukkumata. Need, kes on lennuõnnetuses lähedase kaotanud, aga hindavad üle lendamisega kaasnevat riski ja võivad tekkida foobia selle transpordiliigi kasutamise suhtes.
Psühholoogilised häired võivad samuti mängida rolli riskitaju muutmisel. Ärevushäirega inimene võib üle hinnata igapäevaste tööülesannetega seotud riske, nagu näiteks tööle sõitmine või kolleegide ees olulise esitluse pidamine. Muud häired võivad mõjutada mõjutatud isikuid tegevuse riski alahindama. Narkootikumid ja alkohol võivad samuti oluliselt mõjutada kasutaja võimet riske õigesti hinnata. Näiteks alkohol vähendab pärssimist ja võimaldab joodikutel uskuda, et nad on kahjudele vähem vastuvõtlikud.