Rippuv osalause on rippuva modifikaatori konkreetne juhtum. See hõlmab osalauset, mis paikneb lauses nii, et see muudab lause tahtmatut osa. Lihtsamalt öeldes kavatseb kirjutaja, et osalause muudab üht osa lausest, kuid kuna kirjutaja osalause asetab, muudab see tegelikult mõnda teist lauseosa või ajab lugejad segadusse, millist osa ta peaks muutma. Rippuv osalause võib olla üksikosalause või osalause. Tavaliselt soovitavad grammatikaeksperdid kirjutajatel rippuvate osalausetega lauseid ümber kirjutada, kuid olenevalt sellistest teguritest nagu lauset ümbritsev kontekst ei pruugi ümberkirjutamine olla vajalik.
Inglise keele grammatikas on osasõnad tegusõnad, mis toimivad omadussõnadena. Kui need tegusõnad hakkavad käituma omadussõnadena, muutuvad need osaliseks. Tavaliselt omandavad omadussõnadena toimivad verbid “-ing” lõpu. Osalausetena toimivate tegusõnade näideteks on kõndimine, ujumine ja ostlemine. Need sõnad on kõik tegusõnad, kuid neid saab kasutada ka lauses olevate nimisõnade muutmiseks, nt “kõnnirada”, “bassein” ja “ostukeskus”.
Osalausest saab rippuv osasõna, kui kirjutaja asetab selle lauses valesse kohta. Osalause asetamine valesse asukohta muudab selle tahtmatut lauseosa. Sageli on see asukoht lause alguses, kuid see pole reegel.
Tavaliselt peaks osalause või osalause muutma subjekti naaberfraasi sees. Näiteks lauses “Kändides läbi pimeda koridori, varjud järgivad mind” on osalause “kõnnib läbi pimeda koridori”. Järgmise fraasi teema on “varjud”. Kuid varjud ei kõnni läbi koridori, nii et kuigi osalause muudab subjekti, muudab see vale lauseosa. Lause ümberkirjutamine sõnaks “Walking through the dark koridoris, I sense the shadows following me” muudab teemaks “mina” ja võimaldab osalause fraasil muuta õiget lauseosa.
Rippuv osalause võib tekitada segadust ja isegi lause tähendust täielikult muuta. Üldiselt soovitavad grammatikud mitte kasutada rippuvat osasõna. Tavaliselt töötavad kirjanikud nende vältimiseks ja kirjutavad oma laused ümber, kui nad või nende toimetajad need leiavad.
Mõnikord võib juhtuda, et ümberkirjutatud lausel on pärast rippuva osalause eemaldamist vähem mõtet või see muutub kohmakaks. Selline juhtum võib tekkida nii ametlikul kui ka mitteametlikul kirjutamisel ja rääkimisel ning eriti ilukirjanduslike teoste ajal, kui lause ümberkirjutamine muudaks selle formaalsemaks, kui jutustaja või tegelane tavaliselt räägiks. Tavaliselt määravad kirjanik ja tema toimetaja, milline osastava vorm, õige või rippuv, sobib üldise kontekstiga kõige paremini.