Rippuv modifikaator on fraas või klausel, millel puudub sisuliselt sõna või fraas, millele see viitab või mida see peaks muutma. See juhtub sageli siis, kui lauset kasutatakse teemale viitamiseks, mis seejärel sellele järgnevas lauses puudub. Näiteks lauses “Läbi tormi joostes lendas mu müts minema” muudab esimene lause lause teemat. Selles näites esineb rippuv modifikaator, kuna teine klausel näitab, et subjekt on “minu müts”, mis tähendab, et müts jookseb ilmselt läbi tormi.
Üks levinumaid viise, kuidas rippuv modifikaator võib esineda, on see, kui lauses olev subjekt pole sobiv. Seda tüüpi lause koosneb kahest lausest: sõltumatust ja sõltuvast lausest. Sõltumatu saab teisest eraldada ja moodustada täislause, samas kui sõltuval peab olema teine, et see oleks mõttekas. Selles näites on „Läbi tormi jooksmine” sõltuv klausel, kuna sellel pole teemat, samas kui „mu müts lendas ära” on sõltumatu.
Rippuv modifikaator ilmneb seetõttu, et sõltuv klausel on mõttekas ainult siis, kui muudetav subjekt on teisest lausest. Peab olema teema, mis “jookseb läbi tormi”. Sõltumatul klauslil on aga teema “minu müts”, millel pole lause esimese osa puhul mõtet. See loob rippuva modifikaatori, kuna esimene lause jäetakse ilma subjektita, et luua lause sees loogiline sidusus. Lause lihtsalt ümbersõnastamine järgmiselt: “Läbi tormi joostes kaotasin mütsi” või “tormist läbi jooksmisel lendas mu müts minema”, parandab selle probleemi.
Rippuva modifikaatoriga lause saab tavaliselt parandada lihtsa ümbersõnastamisega, et lisada modifikaatorile õige teema. Teine näide oleks: “Aeglaselt läbi harja jälitades ei teadnud sebra lähenevast ohust.” Selles lauses näib sebra “aeglaselt läbi harja jälitavat”, kuna see on sõltumatu klausli subjekt. Taas saab seda rippuvat modifikaatorit korrigeerida sobiva teema lisamisega: “Aeglaselt läbi harja jälitades hiilis lõvi pahaaimamatule sebrale.”
Rippuva modifikaatori saab luua ka ilma selle struktuurita lausesse, kui muudetud fraas või sõna on ebaselge. Üks kuulsamaid näiteid selle kohta on koomik Groucho Marxi nali: «Ühel hommikul tulistasin pidžaamas elevandit. Kuidas ta mu pidžaama selga sai, ei saa ma kunagi teada. See nali tugineb tõsiasjale, et fraas “minu pidžaamas” viitab loogiliselt subjektile “mina”, kuid see võib grammatiliselt viidata lause “elevant” objektile.