Mis on rinnasõlm?

Rinnasõlm on põhimõtteliselt tükk, mis tekib inimese rinnakoesse. Valdav enamus rinnatükke ei ole vähkkasvajad ja neid nimetatakse healoomulisteks. Vähilised rinnatükid võivad aga osutuda surmavaks, mistõttu on rinnatüki avastamine murettekitav ja seetõttu on oluline need varakult tabada. Arstid saavad teha teste ja mõnikord ka kirurgilisi biopsiaid, et teha kindlaks, kas rinnatükk on hea- või pahaloomuline.

Isikul võib tekkida rinnasõlm oma rinnakoe mis tahes osas. Näiteks võib ühel naisel tekkida üks rinnanibu alla, teisel aga kaenlaalusest rinnakoest. Need tükid võivad olla mis tahes suurusega. Naine võib märgata hernesuurust rinnasõlme või munast suuremat tükki. Tüki suurus ei näita, kas see on vähkkasvaja või mitte.

Huvitav on see, et enamik inimesi mõtleb naistele, kui räägitakse rinnasõlmedest ja rinnavähist. Kuid need võivad mõjutada ka mehi. Sel põhjusel peaks mõlemast soost isik rinnapiirkonna tüki avastamisel viivitamatult arsti poole pöörduma. Arst saab aidata kindlaks teha, kas muhk on healoomuline või vähkkasvaja ja mida tuleks selle raviks ette võtta.

Kuna rinnavähk on peamine naiste tapja, soovitatakse naistel teha igakuiselt enesekontrolli, et kontrollida tükkide olemasolu. Rinnavähi varajane avastamine võib oluliselt mõjutada inimese prognoosi, seega on need enesekontrollid üliolulised. Naine võib saada iga-aastase rindade läbivaatuse ka oma günekoloogilt. Naised saavad vanemaks saades tavaliselt regulaarselt mammogramme, mis on rinnakoe röntgenikiirgus. Need, kelle perekonnas on esinenud rinnavähki, võivad vajada mammograafiat nooremas eas.

Mõnikord saavad arstid kasutada diagnostilisi pilditeste, et teha kindlaks, kas rinnasõlm on tõenäoliselt healoomuline või mitte. Kui see ei anna piisavat kindlust, võib arst siiski teha rinnakoe biopsia. Rindade biopsia tegemiseks võtavad arstid ebanormaalse rinnakoe proovi ja lasevad seda vähirakkude suhtes uurida. Olenevalt tükist ning arsti ja patsiendi eelistustest võib seda teha nõelaga või tüki eemaldamise operatsiooniga. Patoloogile antakse ülesanne uurida kudet ja teha kindlaks, kas see on healoomuline või vähkkasvaja.