Mis on ringtara?

Ringtara on investeerimisstrateegia, mille käigus kantakse varad ühest sihtkohast teise. Selline lähenemine on tavaliselt loodud selleks, et investoril oleks võimalik võtta väiksem maksukohustus või mingil põhjusel vähendada investori arvutatavat netoväärtust. Ei ole ebatavaline, et nende varade ühest kohast teise liigutamisse kaasatakse offshore-investeerimisfondi kasutamine.

Lisaks maksukohustuste vähendamisele kaasaaitamisele võib kaitsestrateegiat kasutada vahendina vara väärtuse kaitsmiseks inflatsiooni või kõikumiste eest teatud turul. Varade üleviimisega offshore võib investoril olla võimalik vältida negatiivset mõju nende varade väärtusele, paigutades need kuni inflatsiooniperioodi möödumiseni stabiilsema majandusega riiki. Samamoodi võib varade liigutamine ebastabiilse turuolukorra ajal mõnikord võimaldada vara hoida kuni turu stabiliseerumiseni. Sel hetkel saab varad tagasi kodukeskkonda üle anda.

Tavaliselt kehtivad teatud seaduslikud piirangud nende varade kogusele ja tüübile, mida võib eralduspiirdekava raames avamerele üle kanda. Paljudel juhtudel on üleantud varade kogusumma piiratud investori koguvara maksimumsumma või ülemmääraga. See kehtib nii üksikinvestorite kui ka ettevõtete kohta, kes soovivad kaitsta oma osalusi eelseisvate negatiivsete tagajärgede eest. Muul ajal on eesmärk vältida varade koormamist teatud tüüpi uue seaduse vastuvõtmise tõttu antud riigis, mis tekitaks raskusi nende varade omandiõigusest kasu saamisel. Kuna varad ei kuulu enam päritoluriigi jurisdiktsiooni alla, ei kehti selle riigi seadused nende varade suhtes. Selle asemel tuleb neid hoida kooskõlas uue asukohariigi seadustega ning nende suhtes kehtivad investori arvates soodsamad eeskirjad ja maksustamine.

Ringaiaga seotud varade sihtkoha valimine nõuab offshore-konto suhtes kehtivate investeerimisseaduste ja -määruste hoolikat kontrolli. See hõlmab arusaamist, millised kohustused tulenevad varade paigutamisest antud välisriiki ja milliseid samme tuleb nende varade edaspidiseks teisaldamiseks soovi korral ette võtta. Kui seda ei tehta, võib see katse luua kaitsel põhinev ülekanne teatud määral rahaliseks õudusunenäoks, kuna varade viimine konkreetsesse riiki võib olla palju lihtsam kui nende hilisem väljaviimine.