Arvutivõrgus on leviedastusliiklus andmetüüp, mis saadetakse kõigile võrgus või alamvõrgus olevatele arvutitele ja seadmetele. Seda kasutatakse olukordades, kus on vaja jõuda kõikidesse võimalikesse võrgu sihtkohtadesse või kui konkreetse arvuti aadress on teadmata. Suur liiklus võib võrku aeglustada või töövõimetuks muuta ning mõned häkkerid on seda kasutanud võrgu üleujutamiseks kasutute andmetega.
Enamik võrguliiklust jaguneb ühte kahest kategooriast: ühele arvutile suunatud unicast-liiklus või mitmele sihtkohale suunatud multiedastusliiklus. Leviliiklus on ebatavalisem võrguliiklus, mis saadetakse kõikidesse võrgus või võrguosas olevatesse arvutitesse ja seadmetesse. See edastatakse spetsiaalsele leviaadressile, mida kõik teatud võrgus või alamvõrgus olevad arvutid jälgivad. Seda tüüpi liiklus võib toimuda riistvarast sõltumatul võrgukihil või riistvarakesksel füüsilisel lingikihil ja võimaldab arvutil jõuda ühe sõnumiga igasse võimalikku sihtkohta.
Võrreldes unicast- ja multicast-liiklusega loob leviedastusliiklus suurema hulga andmepakette, mis liiguvad korraga üle võrgu. Seetõttu on leviteateid üldiselt piiratud vaid mõne rakendusega, mille puhul on oluline jõuda kõigi võrgus olevate arvutite või seadmeteni. Mõned näited hõlmavad faili- või prindiservereid, mis teatavad oma ressursside saadavusest, ruuterid, mis otsivad teisi läheduses asuvaid ruutereid või tõhusamaid võrguteid, või arvutid, mis tõlgivad füüsilise lingikihi aadressid võrgukihis kasutatavaks Interneti-protokolli (IP) aadressiks.
Saateliiklus võib olla väga kasulik ka olukordades, kus on vaja jõuda teatud arvutisse, kuid selle aadress on teadmata. Üks väga levinud võrguprotokoll, mis sellisel viisil liiklust kasutab, on Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP), mis võimaldab arvutitel võrgusätteid serverist automaatselt hankida. Kui seda protokolli kasutav arvuti ühendatakse uude võrku, saadab see DHCP-tuvastussõnumi, mis palub DHCP-serveril end tuvastada ja võrgu kohta teavet anda.
Iga võrgus olev masin peab aktsepteerima ja töötlema leviedastusliiklust, nii et valesti konfigureeritud või pahatahtlik rakendus võib võrgu jõudlust negatiivselt mõjutada. Ringhäälinguliiklust saab kasutada ka teenuse keelamise rünnaku korral, mille eesmärk on üle ujutada sihtvõrk mõttetute andmetega ja muuta see seaduslikuks suhtluseks kättesaamatuks. Üks selline rünnak, mida nimetatakse edastusvõimenduseks või smurfimiseks, kasutab võltsitud aadressilt leviaadressile saadetud pingipäringuid, et luua vastustest ja veavastustest lumepalliefekt. Enamikul ruuteritel on nüüd kaitsemeetmed selle haavatavuse eest kaitsmiseks, kuid halvasti konfigureeritud võrk võib siiski olla ohus.