Krüpteerimine on meetod, mille abil püütakse hoida andmeid turvalisena, privaatsena ja autentsena, kui need liiguvad ühest kohast teise. Kas paberil või Interneti kaudu e-posti teel, vormi esitamise või krediitkaarditehingu ajal, aitab krüptimine andmeid kaitsta. Sõna krüpteerimine tähendab “varjamist tekitama” ja krüptimine töötab, rakendades algoritmi või standardset protsessi teatud andmetele nende loetaval kujul (nn lihttekst), et teisendada need loetamatuks vormiks (nn krüpttekst), kuni need jõuavad oma andmeteni. ettenähtud vastuvõtja, kes selle võtmega lahti teeb. Rijndaeli krüptimine on ühte tüüpi krüpteerimisalgoritm.
Pole selge, kas Rijndael tuleks hääldada /RINE dahl/ või /RAIN dahl/, kuid on selge, et sõna tekkis kahe leiutaja, Belgia krüptograafide Joan Daemeni ja Vincent Rijmeni perekonnanimede osade liitmisel. Rijmen ja Daemen, kes olid varem töötanud välja krüpteerimisalgoritmi nimega Square, töötasid välja Rijndaeli krüptimise vastusena omamoodi krüptograafide võistlusele. 1977. aastal, kui andmete krüpteerimisstandardi (DES) turvalisus kahtluse alla seati, kutsus riiklik standardite ja tehnoloogia instituut (NIST) krüptograafe looma ja esitama uue standardi aluseks olevaid täiustatud algoritme. 11 riigi krüptograafide meeskonnad esitasid 21 sellist algoritmi: 2000. aastal valiti välja Rijndaeli krüpteerimine.
Rijndael on pigem plokkšifr, mitte voogesituse šifr, mille andmeid töödeldakse 128-bitistes plokkides. Võtmed on pikemad kui eelmistes süsteemides, olles 128 bitti, 192 bitti ja 256 bitti. Uus standard, mille aluseks on Rijndaeli krüptimine ja mis on endiselt kasutusel alates 2010. aastast, on Advanced Encryption Standard (AES), mida mõnikord nimetatakse ka AES-iks (Rijndael). AES-i – ja seega ka Rijndaeli krüptimist – kasutatakse traadita protokollis WAP2 (WiFi Protected Access, versioon 2) ja IPSecis (Internet Protocol Security), täpsemalt IKE-s (Internet Key Exchange), mis on osa IPSecist. IKE on võtmete vahetamise meetod.
Vähemalt osaliselt tänu usule Rijndaeli krüptimisse on mitmed organisatsioonid võtnud AES-i oluliste andmeedastuste jaoks. 2000. aastal hakkas Ameerika Ühendriikide valitsus kasutama AES-i tundlike, salastamata dokumentide krüptimiseks. 2003. aastal kiitis USA riiklik julgeolekuagentuur (NSA) heaks kõrgeimate bitivõtmete kasutamise ülisalajaste dokumentide krüptimisel. Samuti nõustus 2003. aastal uute Euroopa allkirjade, terviklikkuse ja krüptimise skeemide (NESSIE) konsortsium võtma kasutusele AES. Nagu iga algoritmi puhul, üritavad nii turbeeksperdid kui ka need, kes soovivad seda ära kasutada, Rijndaeli krüptimist pidevalt murda.