Riim on kirjanduslik termin, mis tähendab, et viimased helid, mille kaks või enam sõna annavad sama või väga sarnase kõla. Riime on sageli näha teatud tüüpi luules, kuid neid leidub sageli ka tavalises kirjutamises ja kõnes, olenemata sellest, kas see on mõeldud või mitte. Riimide paigutus luules on kõige sagedamini ridade lõpus, eriti kui ridadel on sarnane meeter või rõhuliste või rõhutute silpide arv.
Näide kahest lihtsast riimuvast sõnast on “vapper” ja “päästa”. Kuid vähem intuitiivselt peetakse sõna “autoklaav” ka riimiks “julge” või “päästa”, hoolimata selle kahest lisasilbist alguses. Erinevalt teistest kirjandusterminitest, nagu alliteratsioon, mille puhul võivad sõnade alguses või keskel esineda sarnased helid, nõuab riim, et nii lõpuvokaali kui ka kaashääliku kombinatsioonid kõlaksid sarnaselt. Näiteks kui “vaevu” ja “üsna” oleksid riim, siis “paljas” ja “üsna” mitte, kuigi täishäälikud jäävad samaks.
Riimid võivad tekkida ka siis, kui kaks või enam sõna kõlavad koos teise sõnaga. Näiteks tuntud ütlus “Sa oled luuletaja ja sa ei teadnud seda isegi” riimub, sest “luuletaja” ja “tea seda” tekitavad samu helisid. Selles näites on kaks riimivat heli samuti meetris üksteisest võrdselt paigutatud, nii et kui read kirjutataks erinevalt, ilmuksid rea lõppu nii “poeet” kui ka “tea seda”.
Sarnase mõõtu ridade lõppu riimivate sõnade panemise tehnika mõjub nii, et mitte ainult ei seo ridu kokku, vaid annab neile valjusti öeldes ka omamoodi meeldiva laululaadse kõla. See muudab luuletuse ahvatlevamaks ning muudab selle meeldejätmise ja ettekandmise lihtsamaks. Riimid toimivad ka kuuldavate markeritena, mis tähistavad kuulajale luuletuse mõõdikut ja ülesehitust. Näiteks kui “Sa oled luuletaja ja sa isegi ei teadnud seda” kirjutataks hoopis kui “Sa oled luuletaja ja sa polnud sellest isegi teadlik”, ei muutu ütlus enam meeldejäävaks ega kuulamiseks meeldivaks, ja see kaotab üldse oma struktuuri luuletusena. Mõned luuletüübid, näiteks limericks, kasutavad seda asjaolu ära ning kasutavad väga spetsiifilist riimi ja meetrimustrit, et muuta rumal või humoorikas laul meeldejäävaks ja nauditavaks kuulamiseks.