Riigivõlakirjade intressimäärad on intressimäärad, mida USA rahandusministeerium (Treasury) maksab võlakirjaomanikele nende raha kasutamise eest emiteeritud väärtpaberitelt. Riigikassa emiteerib veksleid, võlakirju ja võlakirju, kuid üldsus viitab tavaliselt kõigile kolmele riigikassa väärtpaberile ühiselt kui “riigivõlakirjadeks”. Võlakirjade intressimäärad määratakse iganädalastel riigikassa oksjonitel ja need määratakse hinna järgi, mida suured finantsasutused on nõus võlakirjade eest pakkumiste teel maksma.
USA müüb avalikkusele võlakirju, et rahastada valitsuse tegevust. Riigivõlakirju saavad osta nii eraisikud kui ka välis- või kodumaised üksused. Paljud välisriikide valitsused kasutavad oma riigieelarve ülejääki riigivõlakirjade ostmiseks investeeringuna. USA riigivõlg on tegelikult kogusumma, mille valitsus võlgneb tasumata võlakirjaomanikele, millele lisandub raha, mida valitsus peab hüvitama teatud rahvamajanduse kontodele, näiteks sotsiaalkindlustus, millelt valitsus on laenanud.
Võlakiri on rahalaen vastutasuks garanteeritud intressimakse eest laenuperioodi jooksul ja laenu põhisumma tagastamise eest laenu tähtpäeval. Riigivõlakirjad, võlakirjad ja võlakirjad erinevad selle aja poolest, mis kulub nende alusel antud laenu tagasimaksmiseks. Võlakirju peetakse üheks turvalisemaks investeerimisvahendiks, kuna intressi ja tagasimaksmise taga on USA valitsuse täielik usk ja krediit – üksus, keda peetakse väga ebatõenäoliseks oma kohustuste täitmata jätmiseks. Riigivõlakirjade intressimäärad, mis peegeldavad üht turvaliseimat võimalikku investeeringut, võrdlevad teiste võlakirjade intressimäärasid.
Riigikassa määrab võlakirjadele nominaalväärtuse ja intressimäära ning müüb need enampakkumisel finantseerimisasutustele. Need finantsasutused määravad kindlaks, kui palju nad on nõus võlakirjade eest maksma, tuginedes nende hinnangule valitsuse poolt tagatud tulevaste intressi- ja põhiosamaksete nüüdisväärtusele, võttes arvesse inflatsiooni ja võimalust, et intressimäärad tõusevad või langevad. tulevikus. Kõrgeima pakkumise tegija võlakirja eest makstav lõpphind on nominaalväärtusest väiksem või suurem, kajastades seda, kas võlakiri osteti allahindlusega või lisatasuga.
Riigivõlakirjade intressimäärad ja võlakirjade tootlused on siseriiklike intressimäärade määramise lähtetegurid ning neil on ka suur mõju rahvusvaheliste intressimäärade määramisel. USA-s arvestavad kõik muud tüüpi võlakirjad ja võlaväärtpaberid oma intressimäärasid riigivõlakirjade intressimäärade alusel. Kõik ettevõtte või muu eraõigusliku isiku poolt pakutavad võlakirjad või võlakirjad, mida peetakse kõrgema riskiga kui valitsuse emiteeritud riigivõlakirjad, peavad pakkuma kõrgemat intressimäära või tootlust kui võrreldavalt nimetatavad riigivõlakirjad.