Riigivõlakiri on Ameerika Ühendriikide riigikassa emiteeritud võlainstrument. Riigikassa kogub raha, mida saab kasutada Ameerika Ühendriikide valitsuse juhtimiseks, müües võlakirju ja muid finantsväärtpabereid, ning motiveerib kodanikke selliseid väärtpabereid ostma, et tagada rahaliste vahendite olemasolu, kui ta neid vajab. Riigivõlakirja ostes laenab keegi iga kuue kuu tagant fikseeritud intressimaksete eest valitsusele raha. Kui võlakiri aegub, saab omanik selle nimiväärtuse.
Riigivõlakirjade tähtaeg on vähemalt 10 aastat, kusjuures kõige levinumad on 10-aastased võlakirjad, kuigi mõnede võlakirjade tähtaeg on kuni 30 aastat. Neid müüakse neli korda aastas: veebruaris, mais, augustis ja oktoobris. Võlakirjade oksjoneid korraldab riigikassa ning eraisikud saavad võlakirju osta ka otse riigikassa kaudu. Saajad saavad osta riigivõlakirju väga erinevates nimiväärtustes, maksimaalne lubatud ostusumma on viie miljoni dollari väärtuses võlakirju ning ostjad saavad intressimakseid iga kuue kuu tagant kuni võlakirja tähtaja lõpuni.
Kuna riigivõlakirjad on tagatud Ameerika Ühendriikide valitsuse täieliku usu ja krediidiga, on need väga kõrge reitinguga väärtpaberid, mis teeb neist äärmiselt usaldusväärse investeeringu. Intressitootlus kipub olema üsna madal ja kindlasti madalam kui riskantsematel väärtpaberitel, kuid mõned inimesed eelistavad investeerida T-võlakirjadesse, nagu neid nimetatakse, kuna need on väga töökindlad.
Riigivõlakirjalt saadavat intressitulu maksustatakse ainult föderaalsel tasandil, mitte osariigi või kohalikul tasandil. See võib olla selge eelis inimestele, kes saavad suuri intressimakseid, ja see on veel üks põhjus, miks mõned inimesed soovivad investeerida riigivõlakirjadesse. Maksuvabastus on üks stiimuleid, mida riigikassa pakub, et julgustada inimesi ostma T-võlakirju.
Riigivõlakirjade intressimäär kipub olema vähem kui põnev, mistõttu paljud investorid ostavad neid võlakirju suurtes kogustes, et tagada suured intressimaksed. See võib muuta riigivõlakirjadesse investeerimise üle jõu käivaks inimestele, kellel pole palju raha, kuna neil võib puududa vahendeid, mis on vajalikud võlakirjade ostmiseks, et intressimakseid tasuda. Riigivõlakirju saab aga kasutada ka säästuinstrumendina, kuna võlakirja nimiväärtus makstakse välja, kui see tähtaeg saabub, tekitades rahapahvaku, mis võib olla kasulik. Vanemad võivad näiteks osta T-võlakirju igal aastal, et nende lastel oleks raha kolledži jaoks.