Riigilimiit on maksimummäär, mille pank kehtestab välisriigis laenamisel. Riigilimiite kasutatakse riski piiramiseks ja need põhinevad mitmel keerulisel teguril, mida pank limiitide määramisel või korrigeerimisel arvesse võtab. Need on tavaliselt pigem pangasisese poliitika küsimus kui avalikult välja kuulutatud ning neid võidakse muuta vastavalt muutuvatele turutingimustele ja muudele sündmustele. Riigilimiidi korral võtavad pangad laenu sisse ja välja, et jätkata laenu andmist ilma limiiti ületamata.
Igat liiki laenudele kehtib riigipiirang, sealhulgas riigi- ja eralaenud, isiklikud ja institutsionaalsed võlad, hüpoteegid, ärilaenud, krediidiliinid ja muud panga pakutavad laenuvormid. Kogulimiiti kasutatakse selleks, et piirata rahasummat, mille pank riigis igal ajal laenudes ujub.
Üks ilmselge riigipiirangu kaalutlus on praegune vahetuskurss ja riigi majanduslik tervis. Tugeva majandusega riik on hea kandidaat kõrgele limiidile, mis kujutab endast madalat laenuriski, sest inimesed suudavad tõenäoliselt laenu tagasi maksta. Teisest küljest on kiire inflatsiooni ja ebastabiilse majandusega riigis laenuandmine riskantsem ning üksikute laenudega kaasnevad riskid suurenevad. Riigipiirangu kehtestamisel võib muret tekitada ka poliitiline kliima. Poliitika võib mõjutada majanduspoliitikat ja finantsstabiilsust.
Pangad võivad kaaluda ka selliseid küsimusi nagu võla kogusumma, mida nad saavad ohutult kanda, ja parim viis oma ressursside investeerimiseks. 10 riigis tegutsev pank võib leida, et mõnes riigis on turvalisem ja lihtsam töötada kui teistes ning see võib nendes riikides suurendada riigipiire, teistes aga vähendada laenuandmist. Probleemiks on ka ärikliima, kuna pangad eelistavad tegutseda riikides, kus on vähem reguleerimist ja järelevalvet, ning valitsused võivad pakkuda stiimuleid, et panna pank oma riigilimiiti suurendama.
Üksikuid laenuvõtjaid hinnatakse endiselt hoolikalt ja laenulimiidile mõeldes võetakse arvesse laenuvõtja profiile tervikuna. Pangad kipuvad valima madala riskiga laenuvõtjaid ja kui neil on palju riskantseid laene, võivad nad riski vähendamiseks riigi limiiti vähendada, kuni need laenuvõtjad on oma võlad kustutanud. Piirangud on seatud ka üksikutele laenuvõtjatele, kuna pangad ei taha välja kirjutada laene, mida inimesed ei suuda tagasi maksta, ja teevad koostööd teiste finantsasutustega, et määrata kindlaks individuaalse võla mõistlik summa.