Ribonukleaas (RNaas) on ensüüm, mis lõhustab ribonukleiinhapet (RNA) teatud piirkondades ja toodetakse rakkude lüsosoomides. RNA-d leidub raku tsütoplasmas ja see sünteesib valke. Lüsosoomid on osakesed tsütoplasmas, tarretisesarnane aine, mis ümbritseb rakutuuma. Ribonukleaasil on kaks vormi, eksoribonukleaasid ja endoribonukleaasid.
Desoksüribonukleiinhape (DNA) esineb kõigis rakkudes ja annab geneetilise plaani kõigile elusolenditele ja enamikule viirustele. Kuigi RNA esineb ka kõigis rakkudes, vastutab see teatud valkude tootmise eest ja moodustab mõnede viiruste, näiteks gripi, geneetilise materjali. Grippi põhjustab väga nakkav RNA-viirus, mis mõjutab hingamisteid ning haigetel ilmnevad sageli kõrge palaviku, iivelduse, köha ja aevastamise sümptomid.
DNA ja RNA koosnevad mõlemad neljast alusest. Mõlemad sisaldavad adeniini, guaniini ja tsütosiini, kuid ainult DNA sisaldab tümiini – ja ainult RNA-s on uratsiil. Adeniin seostub uratsiili ja tümiiniga, guaniin aga tsütosiiniga, luues seega iseloomulikud aluspaarid, mis moodustavad molekulaarahelad. RNA ja DNA vahel on veel üks oluline erinevus, DNA on kaheahelaline ja RNA üheahelaline.
Endoribonukleaasid on ribonukleaasi endonukleaasid, mis on ensüümid, mis eraldavad molekulaarsetes ahelates esinevaid fosfodiestersidemeid. Fosfodiestersidemed tekivad fosfaatide ja süsivesikute vahel ning on RNA struktuuri jaoks väga olulised. Eksoribonukleaasid on ribonukleaasi eksonukleaasid, mis vastutavad RNA lagundamise eest nukleotiidide eemaldamise kaudu molekuliahelate otstest. Nukleotiidid on molekulid, mis omavahel liitudes moodustavad RNA või DNA. Eksoribonukleaas lagundab kõiki RNA vorme – ülekande-RNA-d, messenger-RNA-d, ribosomaalset RNA-d ja MiRNA-d.
Transfer RNA kannab aminohapped ribosoomi, osakesesse tsütoplasmas. Ribosomaalsed RNA molekulid on tegelikult ribosoomi enda komponendid. Messenger RNA vastutab ühe või mitme geenikoodi kandmise eest DNA-st ribosoomidesse või organellidesse, mis on tsütoplasma spetsiaalne struktuur, et kood saaks transleerida sobivaks valguks. MiRNA või MicroRNA seondub sektsioonide või messenger-RNA-ga ja vaigistab järjestuse, millega see seostub.
RNA lagunemine rakus mitte ainult ei aita puhastada RNA tükke, mida enam ei vajata, vaid see aitab ka kaitsta keha viiruste eest. RNA eluiga on lühike ribonukleaasi poolt põhjustatud küpsemise ja lagunemise tõttu. Küpsemine toimub siis, kui uute RNA molekulide tootmisel eemaldatakse süstemaatiliselt üleliigsed koodibitid ja hävitatakse vanemad. Ribonukleaas lagundab ka viiruse RNA-d. Uuritakse ja klassifitseeritakse mitmesuguseid ribonukleaase, millest igaühel on oma konkreetne roll rakkude RNA säilitamisel ja tootmisel.