Bandwidth on termin, mida kasutatakse kirjeldamaks, kui palju teavet saab ühenduse kaudu edastada. Tavaliselt antakse see bittidena sekundis või mõne suurema bittide nimetusena, näiteks megabittina sekundis, väljendatuna kbit/s või Mbit/s. Ribalaius on brutomõõtmine, mis võtab kiirusena teatud aja jooksul edastatud andmete kogumahtu, võtmata arvesse signaali enda kvaliteeti.
Läbilaskevõimet võib vaadelda kui ribalaiuse alamhulka, mis võtab arvesse, kas andmete edastamine õnnestus või mitte. Kui ühenduse ribalaius võib olla üsna suur, siis kui ka signaalikadu on suur, jääb ühenduse läbilaskevõime mõnevõrra madalaks. Ja vastupidi, isegi suhteliselt väikese ribalaiusega ühendusel võib olla mõõdukalt kõrge läbilaskevõime, kui signaali kvaliteet on samuti kõrge.
Ribalaius on tarbijatele kõige tuttavam, kuna seda kasutavad hostimisettevõtted või Interneti-teenuse pakkujad. Mõttes, milles enamik veebimajutusettevõtteid seda kasutab, st kui kuu jooksul edastatud koguandmete mõõt, ei ole rangelt õige. Seda mõõtmist nimetatakse õigemini andmeedastuseks, kuid hostimisettevõtete ribalaiuse kasutamine on nii levinud, et avalikkus on seda aktsepteerinud.
Paljud hostingu pakkujad piiravad ribalaiust, mida sait saab teatud aja jooksul üle kanda, tavaliselt kuu, kuid mõnikord ka 24 tunni või nädala jooksul. Kui sait ületab oma jaotust, siis teenus tavaliselt kas peatatakse või lisaribalaiuse eest esitatakse eraldi arve, sageli palju kõrgema hinnaga kui hostimisplaaniga kaasatud põhikulu.
Mõned hostid pakuvad nn piiramatuid plaane, millel on teoreetiliselt piiramatu andmeedastus kuus. Tavaliselt on tegelik ribalaius, st ühenduse edastus sekundis, nende teenuste puhul mõnevõrra piiratud, tagades, et andmeedastus saidile ei muutu kunagi liiga suureks. Kui piirang on täidetud, võidakse kasutajate kiirust oluliselt vähendada või teenus isegi katkeda.
Erinevatel Interneti-ühenduse tehnoloogiatel on samuti seotud erinevad ribalaiuse piirangud. Need toimivad ülempiirina, kui palju andmeid võib kasutaja sekundis edastada. Spektri madalaimas otsas on lihtsa sissehelistamisühenduse maksimaalne kiirus, mis kasutab modemit ja tavalist telefoniliini, umbes 56 kbit/s. Võrdluseks, DSL-ühendus võib ulatuda ligi 10 Mbit/s ehk kakssada korda sissehelistamisühenduse omast, kaabelühendus aga teoreetiliselt umbes 30 Mbit/s. Ühendused, nagu T1 liin, võivad ulatuda 1.544 Mbit/s, kuid nende sihtotstarbelise olemuse tõttu on nende tegelik ribalaius sageli suurem kui kaabel- või DSL-i puhul. Suuremate ühenduste hulka kuuluvad T3 kiirusega umbes 43 Mbit/s, OC3 kiirusega 155 Mbit/s, OC12 kiirusega 622 Mbit/s ja monumentaalne OC192 kiirusega 9.6 Gbit/s, mis on maksimaalse kiirusena enam kui kolmsada korda kiirem kui kaabelühendus. .
Ribalaius on ka piiravaks teguriks tehnoloogia jaoks, mis ühendab arvuti modemi või seadmega, mis suhtleb otse Interneti-liiniga. Basic Etherneti ribalaius on näiteks 10 Mbit/s, nii et sellest kiirema internetiühenduse kasutamine oleks suures osas raisatud kiirus. Kiire Etherneti kiirus ulatub 100 Mbit/s, mis on enam kui piisavalt kiire kõigi tarbijate jaoks, samas kui Gigabit Ethernet võib ulatuda 1 Gbit/s ja 10 Gigabit Ethernet on 10 Gbit/s. Traadita side tehnoloogiaid piirab ka ribalaius: Wireless 802.11b on 11 Mbit/s, Wireless-G 802.11g 54 Mbit/s ja Wireless-N 802.11na kiirus 300 Mbit/s.