Paljud riigid on saavutanud iseseisvuse läbi revolutsioonilise sõja ja iga riigi elanikud teatavad teile, et nende revolutsiooniline sõda on “revolutsiooniline sõda”. Revolutsioon on ajastutruu meetod koloniaalrahvaste või rõhuvate valitsuste käest vabanemiseks ning mõnedele rahvastele näib see tegelikult nii meeldivat, et nad on kogenud mitmeid revolutsioone ja poliitilise ebakindluse perioode.
Iga revolutsioonilise sõja loetlemine ajaloos nõuaks üsna pikka aega, kuid mõned revolutsioonid väärivad eri põhjustel erilist tähelepanu. Mõned neist olid oma aja poolest tähelepanuväärsed, pakkudes inspiratsiooni ja eeskuju teistele rahvastele, samas kui teised peegeldasid jätkuvat segadust ja vaidlusi valitsuse olemuse ja rolli üle. Paljud 19. ja 20. sajandi kodusõjad hõlmasid monarhiate vägivaldset tagasilükkamist, näiteks kodanikud võitlesid pigem demokraatliku valitsuse kui päriliku valitsemise eest.
Üks varasemaid registreeritud revolutsiooni juhtumeid leidis aset aastal 615 e.m.a, mil babüloonlased assüürlaste vastu mässasid. Rooma impeerium võitles ka mitmete revolutsiooniliste ülestõusudega, kui see laienes üle Euroopa ja osa Lähis-Idast ning põlisrahvas mässas. Mõnel juhul suruti need mässud maha üsna jõhkralt, nagu Boudica mässu aluses, pannes aluse kumisevatele pahameelele, mis hiljem plahvatuslikult puhkesid.
Revolutsioonilise sõja värskemad näited hõlmavad 1566–1648 80-aastast sõda Hispaania ja Madalmaade vahel ning 1642–1653 Briti iseseisvussõda, mis lõppes monarhia taastamisega. Ameerika iseseisvussõda aastatel 1774–1783 inspireeris mitmeid kolonialismi all võitlevaid riike, sealhulgas 1821. aastal iseseisvuse saavutanud Mehhikot ja aastatel 1896–1898 Hispaania vastu mässanud Filipiinid.
Prantsuse revolutsioon aastatel 1792–1802 tähistas üleminekut monarhialt demokraatlikule valitsusele. 1908. aastal sundisid noortürklased Türgis demokraatiat taastama, samal ajal kui venekeelsed revolutsionäärid kukutasid 1917. aastal tsaari Oktoobrirevolutsiooniga, mis juhatas sisse kommunistliku valitsuse. India pikk iseseisvussõda, mis toetus suuresti vägivallatule ja poliitilisele taktikale, kestis aastatel 1916–1947 ning Kuuba revolutsioon aastatel 1956–1959 tõi võimule Fidel Castro.
Veel üks märkimisväärne revolutsioonide jada leidis aset 1989. aastal, kui idabloki riikide liikmed mässasid Venemaa tsentraliseeritud valitsuse vastu ja kehtestasid oma iseseisvuse. 1990ndaid iseloomustasid Aafrikas ka mitmed krambid revolutsioonilised ja kodusõjad, kui riigid võitlesid iseseisvuse eest ja üritasid luua valitsusi.