Korduv-remiteeruv hulgiskleroos on hulgiskleroosi ehk MS-i kõige levinum vorm. Seda tüüpi hulgiskleroosiga patsientidel tekivad tavaliselt sümptomid, mis kaovad remissioonifaasis ja taastuvad hiljem retsidiivi faasis. Remissioonifaasid võivad kesta nädalaid, aastaid või isegi aastakümneid. Relapsi ja remissiooni tsüklite arv on tavaliselt patsienditi erinev.
Sclerosis multiplex on meditsiiniline seisund, mis põhjustab inimese aju- ja seljaaju närvide degeneratsiooni. Selle seisundiga patsientidel tekib närve katvas müeliinkestas põletik. Müeliinkesta erodeerub ja kaob selle põletiku tagajärjel ning elektriliste signaalide edastamine kahjustatud närvides muutub sageli oluliselt aeglasemaks. Närvikahjustused tekivad hulgiskleroosi ägenemisel ning patsientidel on üldiselt raskusi igapäevaste funktsioonidega, nagu rääkimine, kõndimine ja kirjutamine, samuti nägemise ja mäluga.
Korduvalt remissiooniga sclerosis multiplex’iga patsientidel võib esineda mitmesuguseid sümptomeid, mis võivad olla kerge, keskmise või raske intensiivsusega. Selle haiguse mõnel juhul on teatatud käte ja jalgade nõrkusest, lihasspasmidest ja nägemishäiretest. Hulgiskleroosiga patsiendid võivad märgata värinaid, peapööritust ja füüsiliste aistingute vähenemist, mida terve närvisüsteemiga inimesed tavaliselt kogevad. Mõnel juhul tekivad ägenevate sclerosis multiplex’i patsientidel depressioon, paranoia ja kontrollimatud emotsionaalsed puhangud, nagu nutt või naer.
Retsidiveeruva-remissiooniga hulgiskleroosiga patsientidel on sümptomid, mis tavaliselt aja jooksul intensiivistuvad, ja arst võib neid hinnata alles kuid või aastaid pärast sümptomite ilmnemist. Arstid lasevad patsientidele tavaliselt läbida meditsiinilised testid, et mõõta hulgiskleroosist tingitud närvikahjustuse ulatust. Aju magnetresonantstomograafia testid annavad sageli üksikasjalikke pilte haiguse progresseerumisest. Elektrofüsioloogiline test mõõdab närviimpulsside kiirust ja tserebrospinaalvedeliku laboratoorse analüüsi abil saab tuvastada sclerosis multiplexiga seotud antikehi.
Paljud neuroloogid ravivad retsidiveeruvat-remiteeruvat hulgiskleroosi haigust modifitseerivate ravimitega, et aeglustada haigusseisundi progresseerumist ja vähendada tulevasi retsidiive. Patsiendid võivad saada kortikosteroidravimeid, et leevendada valu ja muid füüsilise puudega sümptomeid. Mõnel hulgiskleroosiga patsiendil esineb interferoonravi ajal vähem ägenemisi ja nende vahel on pikem ajavahemik. Arstid võivad sõltuvalt konkreetse patsiendi individuaalsetest vajadustest välja kirjutada ka teisi ravimeid, et võidelda hulgiskleroosi korduva ja taanduva vormiga.
Mõnedel hulgiskleroosiga patsientidel tekivad peale ägenemise ja remissiooniga kulgeva hulgiskleroosi muud haiguse vormid. Korduvalt-remissiooniga sclerosis multiplex’iga patsientidel võib tekkida sekundaarne-progresseeruv hulgiskleroos, selle häire vorm, mis sisaldab tavaliselt vähem ägenemisi koos patsiendi füüsilise puude taseme tõusuga. Primaarse progresseeruva hulgiskleroosiga patsiendid kogevad tavaliselt järkjärgulist ja pidevat füüsiliste võimete langust ilma remissiooni ja retsidiivi tsüklita. Teised haiguse vormid esinevad üldiselt harvemini ja võivad põhjustada ebatavaliselt kergeid sümptomeid või hulgiskleroosi ebatavaliselt kiiret progresseerumist.