Retoorilised üleskutsed on argumenteerivad strateegiad, mille eesmärk on veenda kuulajat teatud punktides, argumenteerides või apelleerides kuulaja iseloomu või isiksuse teatud aspektidele. Kolm peamist retoorilist üleskutset on eetos ehk kõneleja iseloomust lähtuv üleskutse; logod või loogikal ja mõistusel põhinev pöördumine; ja paatos, emotsioonidel põhinev pöördumine. Neid apellatsioone kasutatakse erinevates seadetes, kuigi mõned tüübid on mõnes seades tavalisemad kui teistes. Näiteks emotsionaalsed üleskutsed on eriti levinud reklaamides, samas kui loogikat kasutatakse sagedamini akadeemilistes ringkondades ja õigusteaduses.
Eetos ehk kõneleja iseloomust lähtuv üleskutse nõuab kõnelejalt enese kehtestamist arutlusteema autoriteedina. Ta võib seda teha, mainides, et tal on aastatepikkune asjakohane kogemus või ta on avaldanud olulisi uurimusi antud valdkonnas. Mainel ja iseloomul põhinevaid retoorilisi üleskutseid kasutatakse sageli selleks, et veenda suuri inimesi, kellel on vähe teadmisi teatud valdkonnast või puuduvad need üldse, teatud otsuseid langetama. Näiteks poliitikud kipuvad valijaid meelitama, selgitades, kuidas nende varasemad kogemused ja otsused teevad neist head kandidaadid. Nad loodavad veenda potentsiaalseid valijaid nende poolt hääletama mitte nende tulevikuplaanide eeliste, vaid nende iseloomu ja asjatundlikkuse põhjal.
Seevastu mõistusele apelleerimine põhineb hoolikal ja sageli formaalsel loogikal, mille eesmärk on näidata teatud väite paikapidavust. Loogikal põhinevad retoorilised üleskutsed on levinud sellistes akadeemilistes valdkondades nagu filosoofia, ametlikes aruteludes ja õigusteaduses. Paljud teaduslikud järeldused esitatakse ka retooriliste üleskutsetega, mis põhinevad loogilisel edenemisel tõenditest üldise järelduseni. Paljudes olukordades ei peeta emotsioonidel või autoriteedil põhinevate retooriliste üleskutsete lisamist loogilisse argumendisse sobivaks, kuna loogilisi üleskutseid hinnatakse üldiselt rangelt selle põhjal, milline on loogilise käigu tugevus järeldusele.
Emotsionaalsete retooriliste üleskutsete eesmärk on tavaliselt tekitada teatud emotsionaalne reaktsioon, mis lõpuks ajendab kuulajaid mingile tegutsemisviisile. Näiteks reklaamid püüavad sageli tekitada hirmu- ja ebakindlustunnet, mis sunnivad kuulajaid teatud tooteid või teenuseid ostma. Samuti kasutavad heategevusorganisatsioonid sageli emotsionaalseid üleskutseid kannatavate inimeste kirjelduste ja kujutiste kujul, et veenda inimesi oma eesmärkidele aega või raha annetama.