Retooriline täppis on teatud tüüpi kirjutise kokkuvõte, mis järgib standardset vormingut ja mida kasutatakse retoorilise “abstraktina”. Täpsuse moodustavad neli lauset, mis sisaldavad konkreetset teavet. Alglause peaks sisaldama teose nime, pealkirja ja kuupäeva, samuti täpset verbi ja üldise argumendi avaldust. Järgmine lause sisaldab teavet selle kohta, kuidas autor oma väidet toetab või argumenteerib, ja kolmas lause selgitab autori eesmärki. Retoorilise täpsustuse viimane lause selgitab teose sihtrühma.
Referaat on teadustööde ühine osa, milles võetakse kokku kogu uuring või katse, sealhulgas eesmärgid, hüpoteesid, peamised tulemused ja järeldus. Retooriline täppis on sama asi, välja arvatud see, et see on argumendi ja selle auditooriumi kokkuvõte. See järgib väga spetsiifilist vormingut.
Retoorilise täpsustuse alguslause sisaldab konkreetse teose kohta käivat teavet, sealhulgas sulgudes autor, pealkiri ja avaldamise kuupäev. Tegusõna nagu “väidab”, “eitab”, “vaidlustab” või “lükkab ümber”, lisatakse täpsustusse, et selgitada kirjaniku üldist seisukohta põhiteemal. Seejärel lisab kirjanik “see” klausli, mis selgitab teose peamist väidet. Näiteks “Richard Dawkinsi teos “The God Delusion” (2006) väidab, et arusaam jumalast ja religioonid, nagu kristlus, on ebaloogilised ja kahjustavad tervikuna.
Retoorilise täpsustuse teine lause selgitab, mida autor täpselt kasutab peateema toetamiseks või arendamiseks. Seda lauset ei reguleeri muud konkreetsed reeglid, kui see, et see peaks näitama argumendi alust. Näiteks “Dawkins võrdleb loogilisi argumente Jumala olemasolu poolt ja vastu ning uurib, kas kristlus on positiivne või negatiivne jõud maailmas.” Kolmas lause selgitab autori eesmärki ja sisaldab lauset, mis algab sõnaga “järjekorras”. Näiteks “Dawkinsi eesmärk on seada kahtluse alla eeldus, et millessegi uskumine ainult usu põhjal on vooruslik, et võimaldada inimestel otsustada, kas nad tõesti omistavad teatud religiooni või usuvad mõnda jumalust.”
Retoorilise täpsustuse viimane lause puudutab publikut. Selle lause suhtes ei kehti keelelised nõuded. See nõuab selgitust kõneleva publiku ja autori ja nendega kujundatava suhte kohta. Näiteks: “Dawkins kirjutab võhikutele, kellel on põhjust traditsioonilistes veendumustes kahtluse alla seada, nagu näitab tema selgitus mis tahes tehniliste või teaduslike terminite kohta, mis raamatust tulenevad.”