Retooriline olukord on lai mõiste olukorra kohta, mis hõlmab näiteid retoorikast või teatud tüüpi kõnedest. Retoorilise olukorra spetsiifilised parameetrid erinevad vastavalt vastandlikele seisukohtadele. Mõned määratlevad retoorilise olukorra nii, et see koosneb probleemist, publikust ja seda ümbritsevast kontekstist, samas kui teised määratlevad seda terminit kõnelejast, publikust ja asjakohasest probleemist koosnevana.
Lisaks vaidlustele selle üle, mis konkreetselt retoorilise olukorra moodustab, käib arutelu ka selle päritolu ja mõju üle tegelikule keelele või retoorikale. Mõned teooriad väidavad, et olukorrad põhjustavad teatud tüüpi retoorikat, samas kui teised väidavad, et retoorika loob olukorra või loob kõneleja ja publiku vahel asjakohasuse.
Üks aspekt, mis on enamiku retooriliste olukordade vaadete puhul oluline, on “piirangud”. Piirangud on osa kontekstist. Need on retoorilises olukorras toimuva piirid. See on vaid üks nende olukordade abstraktsemaid tahke, mida üliõpilased või teadlased uurida võivad. Mõned akadeemilises maailmas viitavad neile piirangutele kreeka sõnaga kairos, mis Vana-Kreeka ühiskonnas väljendas sarnast kontseptsiooni.
Üldiselt vaadeldakse või analüüsitakse retoorilisi olukordi sageli akadeemilises kontekstis. Mõne humanitaarvaldkonna juhendajad võivad paluda õpilastel mõtiskleda retoorilise olukorra üle ja anda selle kohta üksikasjalikke ja intelligentseid kommentaare. Seda tüüpi uurimistööd tehakse ka mõnes keskhariduse valdkonnas, kus keskkooliklass võib sisaldada retooriliste olukordade analüüsi. Samuti võidakse teatud tüüpi standardtestide puhul paluda õpilastel lugeda teksti, mis esindab konkreetset retoorilist olukorda, ja tuvastada autori kavatsuse osad, et neid testis selgitada. Õpilased võivad kasutada selliseid strateegiaid nagu “teksti kaardistamine”, et välja selgitada, kuidas kirjanik retoorilises olukorras töötab.
Retoorilised olukorrad on selle kõige laiemas tähenduses lihtsalt osa diskursuse teooriast. See on konstruktsioon, mis aitab lugejatel või teistel sihtrühmadel mõista “kommunikatsiooniosa”, näiteks teksti või ärakirja. See toob kaasa selle individuaalse suhtlusosa ümbritsevate sündmuste ja suhete laiema äratundmise. Teisisõnu aitab see publikul analüüsida teksti või kõnet intelligentsemast vaatenurgast.