Retooriline avaldus on tavaliselt väide, mis kasutab retoorikas sageli leiduvaid seadmeid või meetodeid, et saada tähendusrikkamaks või veenvamaks. See võib hõlmata erinevate seadmete kasutamist, mis loovad seoseid erinevate ideede (nt allegooria või metafoor) vahel või loovad mõju liialdades. Seda tüüpi avaldustes leidub sageli teatud mõisteid, sealhulgas eetose, paatose ja logode kasutamine argumendis. Retooriline avaldus võib viidata ka teatud tüüpi küsimusele, mis ei ole mõeldud õige vastuse saamiseks, mida sageli nimetatakse “retooriliseks küsimuseks”.
Retoorika kasutamine on veenva ja mõjuva argumendi või ideede väljapakkumise kujundamisel üsna tavaline. Retooriline avaldus hõlmab sageli erinevate vahendite kasutamist, mis võivad argumenti tugevdada või kellegi esitatud mõttele suuremat kaalu anda. Näiteks allegooria ja metafoori kasutamine on retoorilises avalduses üsna tavaline. Allegooria on ühe loo või idee kasutamine teise kujutamiseks, näiteks muinasjutt, milles loomad tegutsevad viisil, mis esindab erinevate inimeste isiksusi. Metafoorid võrdlevad üht asja otse teisega ja neid võib leida avalduses nagu “See sõda on Maa katk”.
Retooriline avaldus võib veenvama ja võimsama argumendi koostamiseks kasutada ka muid vahendeid, nagu hüperbool ja anafora. Hüperbool on liialduse kasutamine punkti välja toomiseks, näiteks levinud fraas nagu “Ma olen nii näljane, et võiksin hobuse ära süüa”. Anafora on seevastu konkreetne struktuurne seade, milles fraasi korratakse järjestikuste lausete alguses. See loob nende väidete jaoks paralleelse korralduse ning muudab nendevahelise üldise seose ja tähenduse selgemaks.
Argumendil on ka kolm ühist aspekti, mille väljendamiseks võib sageli kasutada retoorilist väidet. “Ethos” on termin, mis viitab kõneleja eetilisele või moraalsele iseloomule ja on tavaliselt kindlaks tehtud ütluste kaudu kõneleja tausta ja väärtuse kohta. See liigub sageli “paatosesse”, mis on kõneleja üleskutse emotsioonidele, et luua ühendus publikuga alateadlikumal tasandil. Kui need ühendused on loodud, läheb kõneleja tavaliselt üle “logodeks”, mis on loogika ja põhjuse kasutamine argumendi lõplikuks tõendiks.
Mõistet “retooriline avaldus” võib kasutada ka väljendi kohta, mis on püstitatud küsimusena, kuid millele pole mõeldud vastust. Seda tüüpi küsimusi kasutatakse sageli argumentides, et osutada konkreetsele ideele. Keegi vastab küsimusele “Kuidas ma peaksin teadma?” tavaliselt ei esita küsimust. See on retooriline avaldus, mille eesmärk on näidata: “Ma ei tea”, kuid mis kasutab küsimuse vormi, et kujundada vastus kaitsvamal viisil.