Releevõrk on teatud tüüpi arvutivõrk, mida kasutatakse teabe saatmiseks kahe seadme (nt serveri ja arvuti) vahel, mis asuvad teabe üksteisele otse saatmiseks liiga kaugel. Seega peab võrk saatma või “edastama” teabe erinevatele seadmetele, mida nimetatakse sõlmedeks, mis edastavad teabe sihtkohta. Tuntud näide releevõrgust on Internet. Kasutaja saab vaadata veebilehte serverist, mis asub kogu maailmas, saates ja vastu võttes teavet ühendatud sõlmede seeria kaudu.
Releevõrk meenutab paljuski koos seisvate inimeste ketti. Ühel inimesel on märge, mille ta peab rea lõpus olevale tüdrukule edastama. Tema on saatja, tema on saaja ja nende vahel olevad inimesed on sõnumitoojad ehk sõlmed. Ta edastab sõnumi esimesele sõlmele või inimesele, kes edastab selle teisele ja nii edasi, kuni see jõuab tüdrukuni ja ta seda loeb.
Inimesed võivad aga rivi asemel seista ringis. Iga inimene on piisavalt lähedal, et jõuda inimeseni mõlemal pool teda ja tema vastas. Inimesed koos esindavad võrku ja mitu sõnumit võivad nüüd korraga võrgus ringi liikuda või läbida eri suundades, erinevalt sirgjoonest, mis saaks edastada sõnumeid ainult kindlas suunas. Seda kontseptsiooni, viisi, kuidas võrk on üles ehitatud ja kuidas see andmeid jagab, nimetatakse võrgu topoloogiaks. Releevõrgud võivad teabe edastamiseks võimalikult kiirel ja tõhusamal viisil kasutada paljusid erinevaid topoloogiaid, alates joonest kuni rõngani ja lõpetades puu kujuga.
Sageli on edastusvõrk keeruline ja hargneb paljude serverite ja arvutite ühendamiseks mitmes suunas. Koht, kus kahe erineva arvuti või serveri kaks liini kohtuvad, moodustavad edastusvõrgu sõlmed. Näiteks võivad kaks arvutiliini kokku puutuda sama ruuteriga, muutes selle sõlmeks.
Traadita võrgud kasutavad ära ka releevõrgu süsteemi. Näiteks võib sülearvuti ühenduda traadita võrguga, mis saadab ja võtab teavet teise ja teise võrgu kaudu, kuni see jõuab sihtkohta. Kuigi kõigil võrgu osadel pole füüsilisi juhtmeid, ühendatakse need siiski teiste seadmetega, mis toimivad sõlmedena.
Seda tüüpi võrgul on mitmeid eeliseid. Teave võib levida pikki vahemaid, isegi kui saatja ja vastuvõtja on teineteisest kaugel. Samuti kiirendab see andmeedastust, valides parima tee sõlmede vahelt vastuvõtja arvutisse liikumiseks. Kui üks sõlm on liiga hõivatud, suunatakse teave lihtsalt teise sõlme. Ilma releevõrkudeta nõuaks meili saatmine ühest arvutist teise, et need kaks arvutit saaksid vahetult ühendada, enne kui see töötaks.