Ajalehe kirjeldamiseks kasutatakse kahte erinevat kriteeriumi. Esimeses mõttes on rekordajaleht ajaleht, mis avaldab avalikke teateid, teavet, mis võib kogukonnale huvi pakkuda, nagu linnavolikogu hääletuse tulemused, ja juriidilisi teateid. Teises mõttes loetakse rekordajalehte kõrgete ajakirjandusstandarditega väljaannet, mis avaldab elutähtsat, olulist ja huvitavat teavet. Esimese määratluse kohaselt ei ole paljud ajalehed, sealhulgas mainekas New York Times, rekordajalehed, kuigi on tuntud oma ajakirjanduse kvaliteedi poolest. Tegelikult on just Times sellel teemal sõna võtnud, paludes inimestel mitte nimetada seda “ülevaadete ajaleheks”.
Ajalehe vastuolulised definitsioonid illustreerivad uudistemeedias toimuvaid muutusi. Enne laialdast juurdepääsu kiirsuhtlusele tundsid paljud ajalehed, et neil on avalik kohustus avaldada teavet, mida inimestel võib mujalt leida raskusi, isegi kui see teave ei olnud eriti huvitav või puudutas vaid väikest osa kogukonnast. Rekordiline ajaleht võib avaldada näiteks välismaiste valimiste tulemusi, et tagada nende avalikkusse kandmine, eeldusel, et kõik lugejad ei pruugi seda ajalehe jaotist pidada põnevaks.
Lisaks nõuavad paljud riigid juriidiliste teadete (nt ettevõtte omandiõiguse muutmise kavatsused) avaliku avaldamist, et tagada kõigile asjaosalistele juurdepääs sellele teabele. Ajaleht avaldab selle teabe, tagades sellega selle levitamise ja registrisse kandmise. See tava on äärmiselt väärtuslik suguvõsauurijate ja ajaloolaste jaoks, kes saavad uurida vanu ajalehtede koopiaid, et saada teavet uuritavate inimeste kohta.
Paljud kogukonnalehed üle maailma võivad end endiselt pidada traditsioonilisteks rekordajalehtedeks, mis annavad muuhulgas teavet linnavalitsuse eelseisvate koosolekute, kohalike koolide võistkondade sporditulemuste kohta. Sellised ajalehed avaldavad mõnikord ka kokkuvõtet piirkondlikest uudistest, mis nende arvates võiksid nende lugejatele huvi pakkuda, ja eraldi rubriik on eraldatud juriidiliste teadete avaldamiseks.
Suuremad ajalehed on aga loobunud oma “ülevaadete ajalehtede” rollist, eeldades õigesti, et nende lugejad saavad sellist teavet muudest allikatest, näiteks Internetist. Selle asemel on need väljaanded pööranud suuremat tähelepanu tipptasemel ajakirjandusele, kajastades lugusid, mida teised lehed ei käsitle. Mõned inimesed nimetavad neid väljaandeid endiselt “ülevaateajalehtedeks”, kuigi täpsem kirjeldus võib olla “märkmete ajaleht”. Mõned tuntud näited seda tüüpi väljaannetest üle maailma on järgmised: The Australian, The Mail and Guardian (Lõuna-Aafrika), The Irish Times, The Daily Telegraph (London), The Toronto Star (Kanada), The Hindustan Times (India). ), The New York Times, The Wall Street Journal, The Standard (Hongkong), The Guardian (London), The Washington Post, Al Akhbar (Liibanon), De Morgen (Brüssel), Le Monde (Prantsusmaa), Die Welt ( Saksamaa) ja The Aftenposten (Norra) paljude teiste seas.