Registreerimisavaldus on dokumentide kogum, mis koostatakse ja esitatakse reguleerivatele asutustele enne aktsiate esmase avaliku pakkumise heakskiitmist. Registreerimisavalduse eesmärk on tagada, et ettevõte, mis soovib pakkuda aktsiaid, vastab kõigile seda tüüpi finantstehingute järelevalve eest vastutavate valitsusasutuste kehtestatud kriteeriumidele. Ameerika Ühendriikides tuleb registreerimisavaldused esitada väärtpaberi- ja börsikomisjonile ehk SEC-ile, enne kui IPO saab jätkata.
Registreerimisavalduses on mitu põhidokumenti. Paljud neist annavad andmeid ettevõtte üldise finantsstabiilsuse kohta, aidates seega tagada, et ettevõttel on ressursse, et täita oma kohustusi investorite ees, kes ostavad esmase avaliku pakkumise raames emiteeritud aktsiaid. Prospekt võib sisaldada ka põhiteavet aktsiate müügiga seotud tingimuste, sealhulgas pakkumise osana emiteeritavate aktsiate liigi või tüübi kohta. Muu põhiteave hõlmab nende aktsiate esialgset turuväärtust ning seda, millised õigused ja kohustused investorid aktsiat ostes võtavad. IPO heakskiitmiseks peab registreerimisavaldus täielikult vastama kõigile regulatsioonidele ja seadustele, mis hetkel kehtivad aktsiate emiteerimisel.
Ameerika Ühendriikides peab registreerimisavaldus vastama 1933. aasta väärtpaberiseaduses ja 1934. aasta väärtpaberibörsi seaduses sätestatud sätetele. Aastate jooksul on välja töötatud mitmeid erinevaid vorme, mis aitavad ettevõttel vajalikku teavet pakkuda. andmed esitamise osana. Kõige põhjalikum vorm, tuntud kui vorm S-1, on põhivorm, mida nõutakse esmase avaliku pakkumise väljastamiseks.
Veidi lühemat vormi, tuntud kui vorm S-2, saavad kasutada riigiettevõtted, mis on juba registreeritud SEC-is ja on oma dokumentides ajakohased. Vorm S-3 on mõeldud ettevõtetele, kes on registreeritud teatud muude kriteeriumide täitmise alusel. Vormi S-BR kasutatakse väiksemate ettevõtete jaoks, nagu on määratlenud SEC. ja vormi U-7 kasutavad ettevõtted, kes on föderaaltasandil esitamisest vabastatud, et hallata osariigi tasandil registreerimisavalduse esitamist. Samuti on olemas vorm 20F, mida kasutatakse siis, kui pakkumisega on kaasatud välismaised eraemissioonid, mis vastavad 1934. aasta väärtpaberibörsi seaduse tingimustele.