Reaktsiooniratas on seade, mida kasutatakse kosmoselaeva orientatsiooni täpseks reguleerimiseks. See toimib nurkimpulsi säilitamise põhimõttel – reaktsiooniratta kiirendamine toob kaasa ülejäänud kosmoselaeva proportsionaalse reaktsiooni. Sel viisil saab kosmoselaeva orientatsiooni juhtida sama suure täpsusega kui reaktsioonirattaid endid. Momentumrattaid seevastu kasutatakse liikuva kosmoselaeva stabiliseerimiseks.
Isoleeritud süsteemis peab nurkimpulsi kogusumma jääma samaks. Nurkmoment on analoogne lineaarse impulsiga, välja arvatud see, et see puudutab pigem pöörlevat kui lineaarset liikumist. Kui uisutaja lükkab maha teise paigalseisva uisutaja, liiguvad nad mõlemad lineaarse impulsi säilitamiseks lahku. Samamoodi, kui osa süsteemist hakkab pöörlema ühes suunas, peab ülejäänud süsteem pöörlema vastupidises suunas. Vastasel juhul muutuks kogu nurkimment.
Kosmoselaeva puhul saab ülejäänud kosmoselaeva reaktsiooni esilekutsumiseks pöörata reaktsiooniratast. Ilma selle indutseeritud reaktsioonita muutuks kogu nurkimment. Kuid kosmoselaeva lõplik pöörlemiskiirus ei ole tavaliselt sama, mis reaktsiooniratta kiirus. Selle põhjuseks on asjaolu, et nurkkiirus tuleb säilitada, mitte nurkkiirus. Kosmoselaev liigub aeglasemalt, kui see on reaktsioonirattast palju massiivsem.
Reaktsiooniratta tehnoloogia on üldiselt hästi arenenud. Metallrattaid on rongides kasutatud juba üle sajandi. Samuti on palju maapealseid rakendusi elektroonika ja seadmed reaktsioonirataste täpseks reguleerimiseks. Väikestel raketitõukuritel on seevastu piiratud arendus- ja täiustamislugu.
Aeg-ajalt tuleb reaktsioonirattad “ära laadida”, kui need pöörlevad liiga kiiresti. Ettearvamatul missioonil ei pruugi insenerid teada, millises suunas tuleb kosmoselaev suunata; seetõttu on vajalik meetod reaktsioonirataste aeglustamiseks ilma reaktsiooni esilekutsumiseta. Raketitõukuritest saab tulistada, et tõrjuda reaktsiooniratta aeglustamise reaktsiooni.
Mootorratas kasutab ka nurkimpulsi säilitamise põhimõtet. Selle eesmärk kosmoselaevas on aga pigem säilitada teatud orientatsiooni kui seda muuta. Erinevad kosmoselaevale mõjuvad jõud – sealhulgas õhuhõõrdumine ning erinevad gravitatsiooni- ja magnetväljad – võivad tekitada pöördemomente, mis häirivad kosmoselaeva orientatsiooni. Seda kogetakse Hubble’i kosmoseteleskoobiga, mis sõltub stabiilsest orientatsioonist, et keskenduda kaugetele objektidele. Kiirel pöörlemisel suudavad rattad sellistele häiretele vastu seista ja aitavad säilitada ühtlast orientatsiooni.