Termin “joaga puurimine” võib kirjeldada võimsa suunatud veejoa või tule kasutamist lõikamisel või puurimisel. Seda saab rakendada ka mõnes teises erinevas protsessis: uute äravoolukanalite loomine kaevudesse. Igat tüüpi reaktiivpuurimine on muutunud üha tavalisemaks.
Veejoaga puurimine ehk veejoaga lõikamine on siis, kui vesi surutakse joana läbi ülikitsa düüsi ja lastakse sihtmärki piisava kiiruse ja survega, et metalli lõigata. Lõikamise hõlbustamiseks võidakse mõnikord veega segada abrasiivseid aineid. Seda tüüpi puurimist kasutatakse kauplustes alternatiivina metallpuuriteradele, mis võivad kulumisel üle kuumeneda või tuhmid lõiked teha. Mõiste “veejoaga puurimine” võib viidata ka protseduurile, mida tuntakse paremini kui pesupuurimist, mille käigus puuritakse esmalt maasse hakkpuur ja seejärel tuuakse auku veega üle ujutades mullaproovid. Hüdrojoaga puurimisel vesi ülekuumeneb ja seda kasutatakse kivimite lõikamiseks.
Teine soojust kasutav puurimisviis on leekjoaga puurimine. See meetod kasutab vesiniku leeki. Nagu veejoaga puurimisel, on selle meetodi eeliseks see, et seade ise ei puutu puuritava pinnaga kokku ega kulu seega kergesti. Erinevalt veejoast võib leegijoa aga tahkesse kivimisse väga sügavalt sisse lõigata. See tehnoloogia koos selle võimega maapinda üha sügavamale ja sügavamale lõigata on pidevalt edasi arenenud.
Mõiste “joaga puurimine” ei viita mitte ainult tule või vee kasutamisele puurimisel, vaid see on ka nimetus, mis on antud puurnööri uude suunda kõrvalekaldumise protsessile nafta- ja gaasipuuraukude täiustamisel. Külg- ja radiaaljoaga puurimise eesmärk on leida uusi teid nende ressurssideni jõudmiseks ja nende ammutamiseks. Selleks lastakse uued puuravad külgsuunas ja/või originaalist raadiuses välja lasta. Paljud reaktiivpuurkaevude teenused pakuvad oma reaktiivpuurimise meetodeid, et parandada olemasolevate puurkaevude tootmist.