Riigi sisemajanduse koguprodukti (SKT) mõõdetakse kindlaksmääratud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtusega. Reaalne sisemajanduse koguprodukt (reaalne SKT) kohandab seda väärtust vastavalt inflatsioonile või deflatsioonile. See majandustööriist aitab arvutada SKP deflaatorit ja riigi või üksikisiku üldist rahalist väärtust.
SKT arvutatakse ligikaudselt, lisades riigi kõik tulud või kõik kulutused. Saadud arv aitab kindlaks teha majanduse seisundi, sageli võrreldes eelmise aasta arvutusega. Sissetulekute kasv või kulutuste vähenemine tähendab, et majandus on tervem. Reaalne SKT toetab neid arvutusi, võttes arvesse inflatsiooni ja deflatsiooni.
Inflatsioon on kaupade või teenuste hinna protsentuaalne tõus aasta jooksul. Deflatsioon on vastupidine hindade või teenuste langus. Reaalne SKT kasutab neid tegureid, kuna kahe aasta SKT võrdlus ei pruugi olla nii suur, kui teisel aastal oleks märkimisväärne inflatsioon või deflatsioon.
Reaalse SKT arvutamisel kasutatakse võrdluseks baasaastat. Näiteks kui keegi arvutaks 2011. aasta reaalset SKT-d, siis ta tahaks võtta aluseks teadaolevate hindadega aasta. 2011. aasta arvutustes võib baasaastana kasutada 2010. aastat. 2011. aasta kaupade ja teenuste maksumus korrutatakse 2010. aastast teadaolevate kehtestatud hindadega, et leida keskmine maksumus.
Arvutatud reaalset SKT-d saab kasutada SKT deflaatori leidmiseks valemis. See majandusinstrument mõõdab konkreetse aasta hinnaindeksit. Selle aasta SKT jagatakse selle aasta reaalse SKT-ga ja tulemus korrutatakse SKT deflaatori jaoks 100-ga. Kui see arvutus tehakse, kasutades SKT-na baasaastat, on tulemus lihtsalt null, kuna baasaasta SKT ja reaalne SKT tühistavad jaotuses teineteist.
Selle tööriista üldised arvutused arvutavad välja riigi majandusliku väärtuse. Jagades selle mõõtmise riigi rahvaarvuga, saadakse tegelik SKT elaniku kohta. Arvutamine elaniku kohta aitab määrata elanikkonna elukvaliteeti selles riigis. Seda saab kasutada ka kahe erineva riigi valuutaväärtuste võrdlemiseks ja vastandamiseks.