Rätt on palistatud kangast ruut, mida kasutatakse pea- või kaelakattena. Seda saab voltida mitmel erineval viisil, näiteks kolmnurkse või ristkülikukujulise riidetüki moodustamiseks mütsi, peapaela või salli jaoks. Sõna rätik on tuletatud prantsuse sõnast couvre-chef, mis tähendab pea katmist. Rätt on tuntud ka kui bandanna ja see on Ameerika Ühendriikides tavaliselt saadaval paisley tüüpi mustriga ühevärvilisel taustal, nagu punane, sinine, roosa või kollane.
Rätte kasutati juba kuueteistkümnendal sajandil, kuid kuna neid hoiti näost higi pühkimiseks tavaliselt käes, hakati neid kõigepealt nimetama taskurätikuteks. Paljud India siidrätikud ehk bandannad imporditi Euroopasse XVIII sajandil Calcutta lähedal asuv Hollandi Ida-India ettevõte. Hollandi Ida-India ettevõte nimetas siidist väljakuid taffa de foolas ehk taft kaelariideteks.
Kaheksateistkümnendal sajandil Prantsusmaal oli fichu, mis on põhimõtteliselt suur rätik, populaarne ja stiilne aksessuaar, mida naised kandsid. Fichu oli valmistatud linasest ja kinnitatud rõiva sisse, et katta madalat dekolteed. Seda kanti ka rätikuna õlgadel ja peakattena, mille otsad olid ristatud ja rinnalt seotud.
Rätt seostatakse erinevate inimrühmadega. Aafrika-Ameerika orjanaised kandsid peakattena rätte, kui Ameerika Ühendriigid toodi värvilised kangad Indiast ja viidi Ameerika laevadel Uus-Inglismaale. Traditsiooniline Horvaatia sõjaväe vormiriietus sisaldab rätikuid kaelariietena ja Ameerika jõuguliikmed on teadaolevalt kandnud neid oma “värvide” osana.
Salli peetakse Ameerika skautide vormiriietuse oluliseks osaks. Erksavärvilist rätti kasutasid skaudid nina ja suu katmiseks tolmustes kohtades või žgutina, mis mähiti vigastatud koha ümber verejooksu peatamiseks. Seda kasutati ka vette kastmiseks ja nahale asetamiseks, et leevendada kuuma või niiske ilmaga kuumust.