Rasune tsüst on kehal leiduv tükk. See sisaldab suletud kotikest, mis sisaldab õlist ainet, mis meenutab juustu. Seda ainet nimetatakse rasuks. Sageli on tsüsti sisul ebameeldiv lõhn.
Rasunäärme tsüsti esmane sümptom on muhk, mis võib tekkida mis tahes kehaosas. Kuid need kipuvad ilmuma näole ja kaelale; mõnel inimesel tekivad need rinna- või kõhupiirkonnas ning need võivad ilmneda ka suguelundite piirkonnas. Mõnikord nakatub tsüst. Kui see juhtub, võivad infektsiooni sümptomiteks olla punetus ja hellus; mõnikord võib nahk tsüsti kohal muutuda soojaks või kuumaks. Samuti võib konarusest hakata välja voolama rõvedat juustu välimusega ainet.
Üldiselt on rasunäärme tsüsti väga lihtne diagnoosida. Kogenud meditsiinitöötaja saab tavaliselt aru, mis see on, lihtsalt seda vaadates. Siiski tellivad arstid mõnikord biopsiaid, et veenduda, et patsiendil pole teist sarnast haigusseisundit. Ravi on tavaliselt ka lihtne. Tegelikult ei vaja enamik selliseid tsüste mingit ravi ja üksi jäetuna kaovad nad aja jooksul iseenesest.
Mõnel juhul ei pruugi rasunäärme tsüsti iseenesest taandumise ootamine olla parim valik; näiteks võivad nad mõnikord muutuda põletikuliseks ja tekitada ebamugavust. Sellisel juhul võib inimene soovida selle eemaldamist, mitte oodata. Samuti võivad rasutsüstid mõnel juhul väga suureks kasvada ja hakata segama inimese elustiili; see võib nõuda ka eemaldamist. Suured rasunäärme tsüstid saab eemaldada kirurgilise protseduuriga, mis viiakse läbi arsti kabinetis. Väiksemad tsüstid ei pruugi vajada operatsiooni; Selle asemel võib kasutada steroidide süste ja antibiootikumravi.
Kuigi enamik rasunäärme tsüstidest ei arene millekski erinevaks, võivad need moodustada abstsessid. Kui see juhtub, võib patsient tunda piirkonnas valu ja võib osutuda vajalikuks eemaldada. Kui rasunäärme tsüst eemaldatakse kirurgiliselt, on oluline, et arst oleks kindel, et kogu kotike on välja võetud. Seda tehes saab ta ennetada sümptomite kordumist.