Rasvane kartsinoom on teatud tüüpi nahavähk, mida leidub rasunäärmetega nahapiirkondades. Kõige tavalisem koht, kus see nahavähk areneb, on silmalaud. Muud võimalikud kohad hõlmavad nägu ja kaela, käsi ja jalgu, suu või kõrva sisemust ja suguelundeid. Rasvane kartsinoom võib aga tekkida igas kehapiirkonnas, kus esineb rasunäärmeid.
Seda tüüpi nahavähi teket soodustavad tegurid on päikese käes viibimine ja nõrgenenud immuunsüsteem. Vanus on veel üks tegur. Enamik patsiente, kellel see haigus areneb, on keskealised või vanemad. Ka sugu võib olla soodustavaks teguriks, sest naistel tekib see haigus sagedamini kui meestel. Lisaks võib kiiritusravi aidata kaasa selle harvaesineva vähi tekkele, sest mõnel kiiritusravi saavatel patsientidel tekivad need nahakasvajad hiljem.
Geneetika on haiguse teine potentsiaalne põhjus. Patsientidel, kellel tekib Muir-Torre sündroom (MTS), haruldane geneetiline haigus, mis muudab patsiendid vastuvõtlikumaks mitmele vähitüübile, võib tekkida rasukartsinoom. Rasvane kartsinoom võib viidata sellele, et patsiendil on MTS, nii et kõiki, kellel see haigus tekib, tuleks uurida ka võimaliku MTS-i suhtes.
Kuigi seda tüüpi nahavähk on haruldane seisund, on see ka agressiivne. Kasvajad võivad pärast ravi korduda. Kordumine toimub tavaliselt viie aasta jooksul pärast esialgset diagnoosi. Nagu kõik vähid, võib see haigus metastaaseeruda või levida ka teistesse kehaosadesse.
Kui seda tüüpi nahavähk ilmneb silmalau piirkonnas, sarnaneb see sageli nahavähiga. Samuti võib see jäljendada roosat silma. Sel põhjusel võib haigust valesti diagnoosida. Täiendavad silmasümptomid on ripsmete kadu ja nägemise moonutamine.
Teistes kehaosades ilmneb rasune kartsinoom aeglaselt kasvava massina. Need massid või sõlmed võivad olla roosast kuni kollakaspunase värvusega. Samuti võivad nad veritseda.
Selle haruldase vähi diagnoosimiseks on vaja kasvaja biopsiat. Arstid võivad metastaaside välistamiseks tellida ka vereanalüüse, uriinianalüüsi, rindkere röntgenikiirgust ja pildiuuringuid. MTS-i kahtluse korral võidakse patsientidele paluda teha kolonoskoopia, kuna metastaasid käärsooles on MTS-i puhul tavalised.
Rasvane kartsinoomi võimalikud ravimeetodid hõlmavad krüokirurgiat ja kirurgilist ekstsisiooni. Teine võimalik ravi on Mohsi operatsioon, tehnika, mille käigus kirurg eemaldab ühe nahakihi korraga. Radioloogia võib olla patsiendi ravis, kui vähk on levinud.
Igaüht, kellel on põletik, mis ei kao, silmalau haavand, mis ei parane, roosa silmahaigus, mis ei kao, või nahamass, mis ei kao, tuleks hinnata võimaliku rasukartsinoomi suhtes. Rasvane kartsinoomiga patsientide elulemus on varajase diagnoosimise ja ravi korral hea. Arst peab aga patsiente, kellel on diagnoositud see nahahaigus, hoolikalt jälgima võimalike metastaaside suhtes.