Geograafiline teabesüsteem (GIS) on arvutipõhine süsteem, mis käsitleb erinevaid täpsema kaardistamise vorme. See võib muuhulgas koguda, salvestada ja analüüsida andmeid, mida saab kasutada erinevates valdkondades, nagu linnaplaneerimine ja arheoloogia. Rastripõhine GIS või lihtsalt raster-GIS kasutab kartograafia- ja kujutisandmete kombinatsiooni, et anda uuritava ala täielik esitus. Kujutiste andmete esitamiseks kasutatakse ruudustikku ja andmetega saab teha arvutusi, et paljastada sihtala atribuutide vahelisi seoseid. Raster-GIS-i kasutatakse tavaliselt taimestiku, maakasutuse ja linnamuutuste klassifitseerimiseks teatud piirkonnas.
Raster-GIS-i eeliseks on see, et see suudab koguda andmeid kõigi geograafiliste objektide, piltide ja pindade kohta. Sellised süsteemid sobivad hästi selliste andmete esitamiseks, mida saab mõõta igas punktis, nagu temperatuur ja kõrgus. Rasterlahter salvestab teavet lahtri sisemuse kohta ja piirid loovad külgnevad lahtrid.
Rastripõhine GIS esindab andmekogumeid, jagades kaardi võrdse suurusega lahtriteks, mis on joondatud ruudustikus. Lahtritele saab määrata väärtuse, mida kasutatakse mõne asukoha tunnuse tähistamiseks, ja kõik ühe andmehulga lahtrid moodustavad kihi või rastri. Raster-GIS-andmestiku kiht- ja lahtrivorming võimaldab paigutada samasse kohta mitu andmeosa. Kui kihid on virnastatud, luuakse seosed samas lahtris asuvate erinevate andmekogumite vahel. Võimalus võrrelda seoseid antud ala eri lahtrites teeb raster-GIS-ist nii kasuliku tööriista.
GIS-tehnik saab kasutada kaetud raster-GIS-kihte, et luua algebralisi võrrandeid kasutades uusi kihte. Algebravõrrandid ehk kaardialgebra võimaldavad GIS-süsteemi infot kasutades luua uusi kihte, et kõrvaldada maa-alad, mis ei vasta kasutaja määratud kriteeriumidele. Teabekihtide virnastamise võimalus teeb raster-GIS-ist hea tööriista konkreetsetele nõuetele vastavate saitide määramiseks.
Õhusõidukite ja satelliiditehnoloogia edusammud on võimaldanud oluliselt parandada kaugseire kasutamise võimet ja lihtsust raster-GIS-andmete kogumiseks. Kaugseireinstrumendid on fikseeritud lennukitele ja satelliitidele ning sealt koguvad erinevat tüüpi pildiandmeid. Kaugseireseadmed suudavad tuvastada ja salvestada nii nähtavaid andmeid kui ka elektromagnetilise spektri mis tahes mõõdetavat osa.
Selle süsteemi puuduseks on see, et lineaarseid tunnuseid, nagu jõgesid, on raske täpselt kujutada. Lahtri suurus määrab, kui täpselt piirid ja omadused on kujutatud. Väiksem lahter võimaldab täpsemaid piire, kuid nõuab rohkem andmetöötlust.