Raske hooletuse tagajärjeks on see, kui isik või üksus tegutseb hoolimatult või eirab tahtlikult teiste turvalisust. See on tõsisem kui lihtsalt hooletus, mis on lihtsalt mõistliku hoolitsuse puudumine. Näiteks kui sadulveokijuht sõidab stoppmärki ja sõidab vastu sõiduautot, võidakse juht lugeda ettevaatamatuse eest vastutavaks. Oletame aga, et juht oli ka alkoholi pruukinud ja ületas oluliselt lubatud piiri. Sel juhul võidakse juht vastutada raske hooletuse eest, kuna juht ei olnud sadulveoki juhtimisel isegi vähesel määral ettevaatlik.
Raske hooletuse eest vastutuse tõendamiseks peab hageja üldjuhul tõendama mitut asjaolu. Esiteks peab hageja tavaliselt näitama, et kostja võlgneb hoolsuskohustuse hageja või üldsuse ees teatud viisil tegutsemiseks. Oletagem näiteks, et hageja läheb kaljuronimisele koos väliseiklusfirmaga, kes varustab kogu ronimisvarustuse ja juhendajaga. Seiklusfirma võlgneb hagejale kohustuse tagada, et kõik pakutavad seadmed on töökorras.
Teiseks peab hageja tavaliselt näitama, et kostja rikkus räigelt ja ükskõikselt oma kohustust hageja ees. See element erineb hooletusest, mis nõuab üksnes, et hageja tõendaks, et kostja ei ole rakendanud mõistlikku hoolt. Näiteks oletage ülaltoodud kaljuronimise näites, et instruktor unustas hooletult hageja kaljuronimise varustuse korralikult kinnitada ning et hageja selle tagajärjel kukub ja murrab jalad. Hooletuse eest võivad vastutada juhendaja ja ettevõte. Kui aga juhendaja andis varustuse, mis tema teada võib igal ajal puruneda, võivad juhendaja ja ettevõte vastutada raske hooletuse eest.
Kolmas raske hooletuse tunnus eeldab, et tuleb näidata, et hageja sai kahju, kuna kostja rikkus oma kohustust hageja ees. Kaljuronimise olukorras peaks hageja näitama, et ta sai vigase instruktori pakkumise tõttu vigastusi. Kuna hageja murdis rikkis varustuse tõttu mõlemad jalad, oleks tal võimalik see element tuvastada.
Raske hooletuse viimane element on põhjuslik seos. Hageja peab näitama, et tema vigastus oli kostja käitumise ettenähtav tagajärg. Kaljuronimise vigastuse korral oleks põhjuslik seos olemas, kui instruktor annaks hagejale varustuse, mille kohta juhendaja teadis, et see on vigane. On ette näha, et vigane varustus võib põhjustada seadmete rikke ja kaljuronija vigastusi. Sellest tulenevalt vastutaksid instruktor ja seiklusfirma hageja ees tema kahjude eest.