Mõiste düsplaasia viitab mis tahes tüüpi ebanormaalsele füüsilisele arengule. Kõige sagedamini kasutatakse seda rakuliste kõrvalekallete viitamiseks, mis on sageli vähieelsed, kuid seda saab kasutada ka puusaliigese deformatsiooni kirjeldamiseks. Kuigi tõsine düsplaasia võib viidata mis tahes tüüpi kõrgetasemelistele kõrvalekalletele, kasutatakse seda sageli raske emakakaela düsplaasia korral, mis võib olla emakakaelavähi eelkäija. Tuntud ka kui in-situ kartsinoom, on see seisund, mille korral emakakaela nahk kasvab ebatavaliselt kiiresti.
Selle ebanormaalse kasvu tulemusena on naha pinnal või emakakaela limaskestal suurenenud ebaküpsete naharakkude hulk. Kuigi see rakkude kiire kasv toimub emakakaela pinnal, on tõenäosus invasiivseks vähiks areneda väga suur. See tähendab, et varajane avastamine ja ravi on äärmiselt olulised.
Raske düsplaasia on üks kolmest erinevast emakakaela düsplaasia tüübist, mida praegu meditsiiniringkondades tuvastatakse. Kerge düsplaasia, tuntud ka kui CIN 1, on seisund, mille korral esineb suhteliselt vähe ebaküpseid naharakke, ehkki rohkem kui normaalseks peetakse. Mõõduka düsplaasia või CIN 2 korral on ebaküpsete rakkude hulk suurem ja laialdasemalt väljastatud. Kolmas düsplaasia kategooria ehk CIN 3 on kõige tõsisem kategooria, kuna ebaküpsete rakkude arv on äärmiselt suur ja põhjustab märgatavat muutust emakakaela pinnakihi paksuses.
Üks haigusseisundeid, mis võib esile kutsuda raske düsplaasia, on tuntud kui inimese papilloomiviirus või HPV. See viirus võib nakatada erinevat tüüpi epidermise kihte ja ka limaskesti inimkehas. HPV võib sillutada teed vähktõve tekkele mitmes kehaosas, sealhulgas emakakaelavähk.
Selle seisundi tuvastamine hõlmab Pap-testi kasutamist. Määrimise käigus saadud proove saab analüüsida, et teha kindlaks nii düsplaasia olemasolu kui ka praegune seisund. See võimaldab arstil tegutseda enne, kui ebaküpsete rakkude vohamine hakkab tungima emakakaela pinnale ja sillutab teed emakakaelavähi tekkele.
Mõnel juhul võib esineda ka tõendeid nn kõrge astme lamerakujulise intraepiteliaalse kahjustuse või HGSIL-i kohta. Seda tüüpi kahjustus tuvastatakse ka PAP-testi käigus ja see viitab mõõduka kuni raske düsplaasia esinemisele. Kuigi need kahjustused ei viita juba vähi esinemisele, näitavad need siiski, et tingimused on kiiresti lähenemas punktile, kus vähk võib areneda.
Kui HGSIL leitakse, tellivad arstid tavaliselt nn kolposkoopia. See protseduur hõlmab koeproovide eemaldamist. Mõnel juhul eemaldatakse düsplastiline kude täielikult. Mõlema stsenaariumi korral esitatakse eemaldatud kude biopsiale, mis võimaldab kindlaks teha, kas vähk on moodustunud või mitte, ning määrata ka düsplaasia enda hetkeseisund.
Täiendavad ravimeetodid raske düsplaasia korral võivad hõlmata krüoteraapiat, teatud tüüpi kauteriseerimist või isegi laseroperatsiooni liigsete naharakkude eemaldamiseks. Arstid kasutavad harva mõnda neist ravimeetoditest, kui naine on parasjagu rase, kuid kardavad, et need võivad rasedust kahjustada. Selle asemel jälgitakse seisundit ja mingil hetkel pärast sünnitust eemaldatakse emakakaela liigne epidermise kiht.