Luumurd on luumurd ja sellega kaasneb sageli pehmete kudede, nagu nahk, närvid, veresooned ja luumurdu ümbritsevad lihased, vigastus. Randmeluumurd või randmeluumurd on randmeluu ehk randme moodustava luu murd. Luumurrud, sealhulgas randmeluumurd, võivad raskusastme, suuruse ja õigeks paranemiseks vajaliku ravi tüübi poolest oluliselt erineda.
Arstid võivad randmeluumurdu või muu luumurru liigitada lahtiseks või kinniseks, samuti luu murdumise viisi järgi. Näiteks avatud randmeluumurd on vigastus, millega kaasneb naha purunemine, millest luud ja muud pehmed kuded võivad välja ulatuda ning sellega kaasneda verejooks. Kinnine luumurd on vigastus, mille puhul nahk ei ole lahti murdunud, kuid kinnine randmemurd ei pruugi olla vähem valus kui lahtine. Üks olulisemaid erinevusi avatud ja kinnise randmelumurdude vahel on see, et avatud murru korral suureneb patsiendil risk haigestuda tõsisesse infektsioonisse ja selle õigeks paranemiseks on alati vaja operatsiooni ning suletud murrud ei pruugi vajada kirurgilist sekkumist.
Meediaspetsialistid kasutavad termineid “peenestatud”, “roheline pulk” ja “nurga all” viidates viisidele, kuidas luid võib murda. Kui randmeluumurd hõlmab randmeluu mitmes kohas murdumist, võib seda nimetada peenestatud luumurruks. Ühe luu mittetäielikku murdumist võib kirjeldada kui rohekalamurru. Mõiste nurgeline viitab luudele, mis on nurga all katki ja mida kasutatakse peamiselt pikkade luude, näiteks käevarre luumurdude kirjeldamiseks, mitte randmet moodustavate ebakorrapärase kujuga randmeluude kirjeldamiseks.
Kuigi tegeliku randmeluu murdumise kindlakstegemiseks kasutatakse röntgenikiirgust või mõnda muud pildistamismeetodit, peaks sellise vigastuse kahtlus olema väga suur, kui piirkond on valulik, paistes või sellel on deformatsiooni tunnused. See kehtib eriti juhul, kui isik sai mõne muu kehaosa olulise trauma. Peale luu väljaulatuva luumurru on deformeerunud ranne tõenäoliselt üks täpsemaid märke sellest, et käeluud on murdunud.