Mis on rahvusvaheline majandusareng?

Rahvusvaheline majandusareng on protsess, mille käigus arengumaad võivad saavutada säästva arengu. See protsess hõlmab poliitikat riigi inimressursside, tootlikkuse ja infrastruktuuri parandamiseks ning poliitilise stabiilsuse keskkonna loomiseks. Majandusareng hõlmab paremat haridust, kanalisatsiooni, tervishoidu, eluasemeid, vett, kanalisatsiooni ja transporti stabiilses valitsuskeskkonnas, mis soodustab välisinvesteeringuid. Majandusarengut võib soodustada sobiv rahvusvaheline kaubanduspoliitika ja lepingud, mis vähendavad arengumaade eksporditõkkeid. Rahvusvaheline majandusareng ei pruugi olla sama mis majanduskasv, mis iseenesest ei pruugi viia jätkusuutliku arenguni, kuid võib avaldada kahjulikke tagajärgi keskkonnale ja elanikkonnarühmadele.

Rahvusvahelise majandusarengu saavutamiseks tehtavad jõupingutused hõlmavad selliste poliitikate otsimist, mis võivad tuua kaasa arengumaa majanduse jätkusuutliku paranemise, tunnistades samas, et eri riigid võivad nõuda erinevat poliitikat. Kõik arengumaad ei ole samas arengujärgus ja erinevad suuresti oma pindala, loodusvarade, rahvastiku, geograafilise asukoha, infrastruktuuri ja poliitiliste süsteemide poolest. Rahvusvahelise majandusarengu üldises raamistikus peab iga arenguriik koostama oma konkreetsed poliitikad säästva arengu saavutamiseks.

Arengumaad peavad üldiselt välja töötama oma õigus- ja finantsinstitutsioonilise raamistiku. Tuleb üles ehitada tõhus pangandussüsteem, et säästud oleksid asjakohaselt investeeritud ja ettevõtetel oleks võimalik uute projektide jaoks rahastada. Ilma tõhusa pangandussüsteemita liigub kapital riigist välja ja kasvab mitteametlik finantsturg, mis nõuab äri- või eralaenude eest karistuslikke intressimäärasid. Lepingute jõustamiseks ning omandiõiguste ja ärivarade kaitsmiseks tuleb luua tugev õigussüsteem. Valitsus peab suutma tõsta makse ja hallata seadusi korruptsioonivabas õhkkonnas.

Elatustaseme parandamiseks ja kaubanduse toetamiseks tuleb arendada infrastruktuuri. Peavad olema piisavad kommunaalteenused, nagu elekter ja vesi; avalikud teenused, nagu haridus, tervishoid ja politsei; rahuldavad posti- ja telekommunikatsiooniteenused; ja hea transpordiinfrastruktuur, sealhulgas maanteed, raudteed, meresadamad ja lennujaamad. Taristu on oluline alus inimkapitali kvaliteedi parandamiseks tervishoiu, hariduse ja koolituse suurendamise kaudu.

Rahvusvaheline majandusareng eeldab rahvusvahelist kaubanduskeskkonda, milles arengumaad võivad kaubandusega tegeleda ilma tarbetuid tõkkeid silmitsi seismata. Rahvusvahelised kokkulepped ja arutelud sellistes organisatsioonides nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on saavutanud mõningaid edusamme arengumaade ekspordi tariifsete tõkete vähendamisel, kuid 2011. aasta seisuga püütakse siiski vähendada tööstusriikide toetusi sellistele tööstusharudele nagu põllumajandus, mis takistab konkurentsi. arengumaade toodetest. Jätkub arutelu selle üle, mil määral võivad arengumaad vajada oma tärkavat tööstust kaitsma välisimpordi tariifsete tõkete abil.

SmartAsset.