Mis on rahvusvaheline autoriõigus?

Kunstnik või autor ei saa taotleda rahvusvahelist autoriõigust. Selle asemel on teos suure tõenäosusega kaitstud ühe või mõlema kahest tunnustatud konventsioonist, mis on loodud loometööde kaitsmiseks. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon ja üldine autoriõiguse konventsioon on mõlemad rahvusvahelised autoriõiguse lepingud, milles on kokku leppinud paljud maailma valitsused. Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigid järgivad ka rahvusvahelist autoriõigust reguleerivat intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut.

Autor, kunstnik või muu autoriõigusega kaitstud teose looja võib taotleda rahvusvahelist autoriõiguse kaitset kas Berni konventsiooni või üldise autoriõiguse konventsiooni alusel seni, kuni looja on neid konventsioone tunnustava riigi kodanik või elanik. Berni konventsiooni kohane kaitse ei nõua loojalt erimeetmeid. Universaalse autoriõiguse konventsiooni kohaselt peab looja rahvusvahelise autoriõiguse sümboli, tähe c ringi sees asetama loodavale kaitstavale objektile hästi nähtavale ja nähtavale kohale.

Berni konventsioon kirjutati esimest korda alla Šveitsis Bernis 1886. aastal. See nõuab, et kõik koostööd tegevad riigid tunnustaksid kõigi konventsioonile alla kirjutanud riikide kodanike loodud kirjandus- ja kunstiteoste rahvusvahelisi autoriõigusi. Konventsioonile on alla kirjutanud üle 160 riigi, sealhulgas USA, Austraalia ja Kanada.

Berni konventsiooni kohaselt saavad välismaised autorid ja kunstnikud oma teoste eest samasuguse kaitse kui riigi põliselanikud. Autoriõiguse kaitse rakendub automaatselt, ilma et oleks vaja mingeid rakendusi. Konventsioon seab miinimummäärad, kui kaua autoriõigus peab kehtima. Kirjandusteoste puhul on miinimummääraks määratud 50 aastat pärast autori surma, fotograafia puhul 25 aastat loomisest ja filmide puhul 50 aastat loomisest.

Universaalne autoriõiguse konventsioon loodi rahvusvahelise autoriõiguse alternatiivina Berni konventsioonile. See võimaldab üksikutel riikidel nõuda autoriõiguste registreerimist, kui nad seda soovivad. Samuti võimaldab see luua kindlaid ja pikendatavaid autoriõiguse kaitse tähtaegu. Paljud riigid on mõlema rahvusvahelise autoriõiguse kaitse vormi liikmed.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) esilekerkimisega loodi veel üks rahvusvahelise autoriõiguse kaitse allikas. Kõik WTO liikmed peavad järgima intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut. Sarnaselt Berni konventsiooniga seab see tähtaja miinimumid ja pakub automaatset kaitset ilma autoriõigust taotlemata.