Rahvatulu arvestus viitab raamatupidamissüsteemile, mis mõõdab riigi üldise majandustegevuse tulemuslikkust. Majandusteadlased hindavad tavaliselt finantsseisundit ja majandustegevuse taset ning analüüsivad, kuidas riik oma raha teenib ja kulutab. Rahvasissetuleku taseme määramiseks kasutatavad tegurid hõlmavad rahvamajanduse koguprodukti, sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse kogutulu.
Rahvatulu arvestuse valitsuse raamatupidamissüsteem ei keskendu mitte ainult majandusaktiivsuse tasemele, vaid ka tootlikkuse ja kaupade väärtuse kasvule konkreetsel ajal, näiteks kord kvartalis või aastas. Mõõtmised hõlmavad rahvamajanduse koguprodukti (GNP), varem tuntud kui rahvamajanduse kogutulu, mis analüüsib tarbijate poolt kasutatud või ostetud kaupade või teenuste dollariväärtust. See viitab ka rahvatulule elaniku kohta ja ühendab kaupade koguväärtuse ja teistest riikidest teenitud tulu, millest on maha arvatud kõik teistesse riikidesse tehtud maksed. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtus dollarites.
Rahvatulu arvutamiseks kasutavad majandusteadlased konkreetseid valemeid, et määrata või ennustada riigi majandustulemusi. Näiteks arvutatakse sisemajanduse kogutoodang valemiga C + G + I + NX = SKT. “C” viitab riiklikele tarbijakulutustele ja “G” tähistab valitsuse kulutuste kogusummat. Valemis „I” viitab ettevõtte kapitalikulutuste kogusummale konkreetses riigis, samas kui „NX” on riigi netoeksport miinus koguimport.
Rahvamajanduse koguprodukti arvestamisel rahvustulu suhtes kasutatakse riigi kogutoodangu määramiseks matemaatilist valemit C + G + I + NX + NFP = RKT. Selles valemis tähistab “C” tarbija kulutusi sellistele asjadele nagu toit ja riided. “G” tähistab kaupu ja teenuseid, nagu valitsuse kulutused ja valitsuse palgad. Ettevõtluse kulutused, varud ja kapital tähistatakse valemis kui “I”, samas kui “NX” viitab taas netoekspordile, millest on lahutatud koguimport. Lõpuks näitab “NFP” tulu, mis on teenitud kaupade ja teenuste müümisest teistele, millest on maha arvatud summa, mille riik maksab teistele riikidele.
Rahvatulu arvestuses hinnatakse üldiselt, kui hästi riigi majandusel läheb, vaadeldes ettevõtluse kogutuluga seotud numbreid. Samuti analüüsitakse rahasummat, mida ettevõtted ja üksikisikud kulutavad tarbekaupadele, müügi- ja tulumaksudele. Rahvatulu arvestus jälgib ka kodumaiste ja rahvusvaheliste töötajate palkasid ning võrdleb neid numbreid majanduse finantsseisundiga.