Mõiste “Commonwealth” jaoks võib kasutada paljusid määratlusi. Kõige lõdvemal kujul tähendab see mõiste üldist või avalikku hüve ja sageli on see riik, mis on moodustatud inimeste ühiseks hüvanguks. See võib kehtida ka rahvaste rühma kohta, kellel on iga rahva kõigi liikmete hüvanguks lõdv liit.
Mitmel USA osariigil on Rahvaste Ühenduse tähis. Need on Virginia, Massachusetts, Kentucky ja Pennsylvania. Nimetus oli oluline, kuna need osariigid määratlesid oma valitsemise algselt otseses vastuolus Briti impeeriumi valitsemisega. Nimetusel puudub nüüd tähendus ja see on jäänud vaid austusavaldusena möödunud mässuajaloole, mis vabastas USA Briti võimu alt.
Mõned USA territooriumid on samuti organiseeritud ühisosadena. Nendel territooriumidel, nagu Puerto Ricol, ei ole õigusi samadele õigustele ja eelistele kui tunnustatud osariikidel. Näiteks Puerto Rico nimetamine rahvaste liiduks viitab jätkuvale suhtele USA-ga, kuid ei tähenda omariiklust.
Üks suurimaid on Rahvaste Ühendus, varem Briti impeeriumi kuulunud riigid. Seda rühma juhib kuninganna Elizabeth II ja see tähendab osadust, kuid mitte valitsemist endiste Briti alade, nagu Uus-Meremaa ja Kanada, üle. Rahvaste Ühendusse kuulub 53 riiki, millest igaühel on oma isevalitsus.
Teine suur ühisus on enam kui 10 varem NSV Liitu kuulunud riigi liit. Need sidemed võivad sageli aidata väiksematel riikidel saavutada rühmitust ühendava jõu tõttu suuremat poliitilist võimu. Seda tüüpi ühisus ei oma aga sama tüüpi poliitilist võimu kui näiteks ÜRO-l. Kuid ÜRO-sse kuuluvad riigid võivad saada jõudu, hääletades koos nende küsimuste poolt, mis neid tõenäoliselt kõige enam mõjutavad.
Ühendus ei tähenda tingimata sama tüüpi valitsust. Riike ühendavad liidud võivad koosneda monarhiatest, demokraatiatest ja sotsialistlikest riikidest. Enamasti peetakse ühendust mõneti demokraatlikuks või põhimõtteliselt vabariigiks, millel on suurem väärtus inimeste individuaalsetele õigustele ja avalikule mõjule poliitilises protsessis.