Valitsustel on raha haldamise, fiskaal- ja rahapoliitika osas kahte tüüpi eeskirju. Fiskaalpoliitika määrab, kuidas valitsused maksude kaudu raha koguvad ja seda tulu kulutavad. Rahapoliitika roll on manipuleerida riigi valuuta kättesaadavusega, et hoida nii inflatsiooni kui ka töötuse määra madalal.
Üldiselt on nii, et kui riigi majandus kasvab, on töötajate jaoks piisavalt palju töökohti ja töötuse määr on madal. Madal töötuse määr aitab hoida majandust tervena, kuna need töötajad on ka tarbijad, kellel on raha kulutada erinevate ettevõtete pakutavatele toodetele ja teenustele. Kui tarbijad ostavad, teenivad ettevõtted raha ja saavad endale lubada jätkata töötajate palkamist ja palkamist, kes omakorda tegutsevad ka tarbijatena.
Inflatsioon viitab sellele, mis juhtub siis, kui konkreetse riigi valuuta muutub nii rikkalikuks, et hakkab väärtust kaotama. Selle tulemusena tõusevad hinnad, mis tähendab, et iga valuutaühiku ostujõud langeb. Valitsused soovivad hoida inflatsiooni minimaalsena, sest tõusev hinnatase kahjustab tarbijate võimalusi osta kaupu ja teenuseid. Lisaks tarbijate elatustaseme kahjustamisele kahjustab see omakorda ettevõtteid, kelle kaupu ja teenuseid tarbijad ei osta. See kahjustab siis majandust.
Rahapoliitika roll majanduskasvu soodustamisel avaldub tavaliselt kujul, mis hõlbustab ettevõtetel laenu ja laenu saamist oma tegevuse laiendamiseks ning ettevõtjatel raha uute ettevõtete alustamiseks. Valitsuse keskpank saab seda teha, alandades reservinõuet ehk kohustuste protsenti, mida pank peab seaduslikult likviidse valuutana hoidma. See võimaldab pankadel anda rohkem laene ja väljastada rohkem krediiti, kui nad suudavad kõrgemate reservinõuetega. Keskpangad saavad majanduskasvu soodustada ka rahapakkumist või riigi ringluses oleva raha koguhulga suurendamisega.
Inflatsiooni madalana hoidmiseks rahapoliitika piirides võib valitsus piirata ringluses oleva raha hulka, et säilitada iga rahaühiku väärtus. See hõlmab samme, mis on vastupidised majanduskasvu soodustavatele sammudele. Nende hulka kuuluvad pankade reservinõuete tõstmine ja riigi rahapakkumise vähendamine.
Rahapoliitika rollist tulenev väljakutse seisneb selles, et valitsused ei saa soodustada majanduskasvu ilma inflatsiooni riskimata ega astuda samme inflatsiooni madalaks hoidmiseks ilma majanduse aeglustumise ja sellele vastava tööpuuduse kasvu riskita. See nõuab valitsustelt prioriteediks kas majanduskasvu või madala inflatsiooni säilitamist igal ajahetkel. Üldjuhul tegelevad keskpangad selle dilemmaga, võttes majanduskasvu ajal inflatsiooni madalal hoidmiseks tagasihoidlikke samme ja riskides inflatsiooniga, et keskenduda majanduskasvu soodustamisele, kui majandused on surutises või depressioonis.
SmartAsset.